Clotildel oli õigus. See oli juba mu teine plaaditäis! (kes jõulupaki sai, mäletab esimest ka;)) Ja tavaliselt küpsised teise plaaditäieni ei jõua! Paraku küpsesid need seekord natuke liiga kaua - ära kunagi võta telefoni vastu, kui küpsised kohe-kohe ahjust välja pead võtma!
Metspähkliküpsised musta pipra ja roosiveega
(Clotilde's muudatustega Laurence Salomon'i raamatust 'Fondre de plaisir')
100 g metspähkleid
200 g jahu
70 g kaerahelbeid
120 g suhkrut
1 tl soodat
korralik näpuotsatäis soola
1/4 tl (värskelt jahvatatud) musta pipart
130 g võid, väikeseks tükeldatud, otse külmkapist
2 spl roosivett (võib asendada tavalise veega)
- Rösti pähkleid kuival pannil, kuni peaaegu kõik koored on lahti. Hõõru neid soojana puhta köögirätiku vahel, et koori eemaldada, jahuta natuke ning haki siis suuremateks tükkideks.
- Sega kausis kõik kuivained jahust piprani, lisa pähklid.
- Lisa külmakapist võetud või ning mudi see käte (või mikseri taignakonksudaga?) kuivainete hulka nii, et tekiks ühtalne jämedam puru.
- Lisa roosivesi ning sõtku see taignasse, kuni saad taignast 2 palli moodustada.
- Kata kauss (rätiku/kilega) ning tõsta tunniks jahedasse (sahver, külmkapp)
- Tee taignast pallid, mis oleksid veidi suuremad kreeka pähklitest (koos koorega;)), suru need veidi lamedamaks ning aseta küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ahjuplaadile. Jäta vahele paisumisek snatuke ruumi.
- Küpseta eelsoojendatud ahjus 150C juures 25 minutit, kuni küpsised on küpsed ja kergelt jumekad. Lase 5 minutit plaadil jahtuda nin gtõsta siis täielikuks jahtumiseks restile.
Küpsised on mõnusalt muredad, parajalt magusad, omamoodi unikaalsed. Must pipar ei hakka magusale maitsele vastu, vaid hoopis täiendab seda meeldivalt ning tekitab kurgus isegi kerge mõnusa soojatunde. Imelik öelda, aga isegi maitse on kuidagi...soe või? Roosivee maitse on tuntav, kuid see pole tugev. Hästi meeldiv.
Lõpptulemuseks on pisem kausitäis metspähkliküpsiseid. Mitte pipraküpsiseid. Mitte roosiveeküpsiseid. Metspähkliküpsiseid - muredaid ja muhedaid, väikeste üllatustega, suurepäraseid külma piimaga.
Ning eriti suurepäraseid toredaks tüdrukuteõhtuks.
4 kommentaari:
Ma magusaid küpsiseid musta pipraga pole teinud (küll aga magusaid cantucci küpsiseid mandlite, ingveri ja roseepipraga). Aga veel Šotimaal elades fännasin hirmsasti musta pipraga oatcakes-kaeraküpsiseid. Kõige enam meeldiski see kerge soe tulitamine, mis peale küpsiste söömist suus valitses:)
vot, jah, sellist karaskilaadset kaeraküpsist tahaks jah, milles oleks parajalt pipart ja siis saaks toorjuustu peale määrida ja hästi tore oleks. aitäh;)
Minul on üks küsimus, vabandan ette kui see kohatuna tundub... aga! Mis on roosivesi? Kas spetsiaalne gulinaarne toode? Minu väike aru nopib vaid kahte varianti- üks on see vesi, mida on tehtud koos roosikroonlehtedega ja teine on see vesi, kus sees roosid vaasis on. Kas siis... mis siis täpsemalt?
Roosivesi on jah spets toode. Rohkem kirjutasin sellest oma esimese vaimustuse ajal. Kusagil seal all on ka link, mis õpetab roosivett ise tegema;)
Postita kommentaar