Kuvatud on postitused sildiga Feta. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Feta. Kuva kõik postitused

pühapäev, 15. november 2009

Kärts ja mürts! Ja suppi ka.

Tere!
Woooooop yayayay, ma olen tagasi ja lahedam kui varem!

Noh, võib-olla.
Aga igatahes olen end viimaste kuude jooksul kogunud ja Eesti ellu sisse elanud. See on lausmüstiline, kui suure põntsu mu Tšiili-seiklus kokkamisharjumusele pani. Esimestel kuudel ideed voolasid, aga peres, kus elasin, ei tahtnud ema mind eriti kaheruutmeetrise köögi lähedale lasta ning pealegi oleks silmakirjalik olnud aina kohalikke delikatesse koju tassida, kui seal saia peale singi ostmisekski alati raha ei jätkunud. Elasin aasta jooksul mitmes kodus ning väga erinevates majanduslikes olukordades, aga harjumus mitte süüa teha jäi sisse. Halb, noh, muidugi.

Ent ühiskonnas, kus pea alati teeb süüa ema või majapidajanna (sest pere sööb koos!)? Kus olukord kõikus hommikusöögi puudumisest selleni, et teenija juustusaiad ja tee voodisse tõi? Ah, rohkem kui mõistlik.
Sõin ja muutsin harjumusi kuhjaga, ajasin kahe suupoolega sisse avokaadot, supileeme seest väljaurgitsetud maisi, maailma parimat kuningkrabi, saia, saia, saia, veel saia, odavat rämpsumaitsega šokolaadi ning veel natuke saia, peale liitrites cocat ja pulbrijooki, rasva, õli, õlis küpsetatud rasva, kõike milles liialt värvaineid/viinereid/muid mõrvareid. Kuid õppisin ka palju uut.

Minu kaerahelbepätse, hakklihakastet, kirjut koera ja saiavormi ei unusta Ladina-Ameerika igatahes aga kunagi.

Tühjade kätega ma siia ei tule, kaasas on üks täna sündinud porgandisupp, mis oli nii soojendav ja meeldivalt piprane, et sulatas pea õueski lume ära.
(ai, oma halva-nalja-vaba teksti pean vist harjutama veel)


Vabal valikul võib siin ära jätta pähklid või tüümiani või fetajuustu või ise teate, mis talveõhtul külmkapis on.

Porgandisupp tüümiani, fetajuustu-lisandi ja metspähklitega
(neli portsu)

1 sibul
400 g kooritud porgandeid
8 dl kanapuljongit
soola, musta pipart
(paar spl vahukoort/hapukoort/toorjuustu)
3-4 tl mett
tüümiani

50 g fetajuustu
50 g maitsestamata jogurtit (miks ka mitte koort selle asemel, peaasi, et vedelamaks teeb)
sidrunimahla

metspähkleid
  1. Tükelda sibul ja hauta paksupõhjalises potis või ja õli segus klaasjaks, umbes kümme minutit.
  2. Lisa tükeldatud porgand ja puljong, keeda kuni porgand on pehme (20-30 minutit).
  3. Vahepeal sega fetajuust koos jogurti või koorega kreemjaks ning lisa maitse järgi sidrunimahla (soola on fetas juba piisavalt). Uhmerda või tükelda pähklid noaga.
  4. Püreesta pehmeks keenud potitäis ja vala tagasi potti.
  5. Maitsesta supp soola, musta pipra (julgelt!), mee ja tüümianiga. Lisa veidi koort/hapukoort/toorjuustu, kui tahad et see kreemjam oleks.
  6. Serveeri supp soojalt koos fetalisandi ja metspähklitega
Kontrastid selles supis on marud. Supp ise on mesine, soe, magusjas, veidi pipraselt õhetav, nii et soolane, sidrunihapu ja külm fetajuustulisand tundub just kui teiselt planeedilt. Aga ilmselt on see suhe nagu Pretty Womanis, kus Richard Gere ja Julia Roberts kokku jäid olenemata sellest, et üks oli rahulik ärimees ja teine rahutu prostituut.
Pealegi, tüümian ja metspähklid annavad mõlemad juurde heas mõttes puiset maitset, kogu krempli rüselemist natuke tagasi tõmmates.

Täiuslik pealekas suusatamisele!

neljapäev, 12. juuni 2008

Soojad kohupiimasaiad suitsuvorsti ja fetajuustuga

Kohupiimasaiu küpsetame pigem külmal ajal, kui kuivanud saia millegipärast juba terve köök täis on. Need on magusad, meeliülendavalt head magustoiduks ja järgmise päeva hommikusöögiks. Aga mingit magusat juttu minu suust täna enam ei kuule. See jutt on lukus.

SELLE ASEMEL on mul pakkuda kohupiimasaiad, mis on un poco loco. Isud olid eile peas segamini ja soolase eest oleks elu andnud.

Ahh, siia sisse võiks ju ükskõik mida toppida.

Soojad kohupiimasaiad suitsuvorsti ja fetajuustuga
(6 tk)

6 saiaviilu
250 g kohupiima
1 muna
1/2 - 1 sibulat (vastavalt sibulaarmastusele)
võid
about 1/2 tl kuivatatud ürte (kasutasin pitsamaitseainet, milles basiilik, pune ja majoraan, aga võiks kasutada ka vaid üht neist)
20 g suitsuvorsti (kasutasin hirvevorsti)
50 g fetajuustu
umbes 1 dl riivjuustu
soola, pipart, suhkrut
  1. Tükelda sibul ning hauta pannil võis, kuni muutub läbipaistvaks ja kergelt kullakaks, umbes 10 minutit.
  2. Tükelda peenelt suitsuvorst ning lõika parajateks kuubikuteks feta.
  3. Sega kohupiim munaga, lisa ürdid, vorst, feta ja hautatud sibul. Maitsesta soola, pipra ja sutsu suhkruga.
  4. Lao saiaviilud võiga määritud ahjuplaadile ning jaga kohupiimasegu nende peale.
  5. Küpseta 200C juures 10 minutit, seejärel saputa peale riivjuust ning küpseta 5 minutit veel. Söö soovitatavalt soojalt.
(Tegelikult käivad külmalt ka. Hea näiteks vajadusel lõunakarpi kaasa võtta)

Ükski maitse siin teistele ära ei pane, tasakaal on paigas kui heas pitsas. Sai on krõbe, täidis soe ja kreemjas. Juba üksipäini on head, aga veel paremad värskete tomativiiludega või rohkem lõuna moodi lõunasöögiks koos taldrikutäie värske salatiga.

Veider, et päris tavaline kontseptsioon nii palju üllada võib.
Hea veidrus, hea veidrus.

neljapäev, 8. november 2007

Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga

Olen elus söönud vast 400 g kuskussi, seega ilmselgelt mingi ekspert ma ei ole. Ent tunne on, nagu oleksin selleks täiusliku viisi juba leidnud (juba? blöd... hiljem on järelikult igav) - paraja sortsu pesto ja piisava sibula-küüslauguga. Sel korral lisasin ka juursellerit (mis lihtsalt sattus teele ette), et toit saaks eriti roheline. Aga alateadlikult tegin seda ilmselt lihtsalt selleks, et isa rohkem kui poolt ampsu ära ei sööks. Kes võiks alateadvust nii geniaalse mõtte eest süüdistada?


Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga
(2-3 portsjonit)

100 g kuskussi
1 dl vett
õli, võid
1 keskmine sibul
1 küüslauguküüs
umbes 100 g juursellerit
soolt, suhkrut
2 spl pestot
(serveerimiseks fetajuustu ja värsket kurki/kurgisalatit)
  1. Sulata pannil umbes supilusikatäis võid, lisa sellele sibul, küüslauk ja seller ning hauta kaane all madalal tulel, kuni sibul muutub läbipaistvaks ja ehk ka natuke pruunimaks.
  2. Lisa soolt ja julguse järgi suhkrut, sega läbi ning kuumuta kaane all veel minut.
  3. Samal ajal kui köögiviljad pannil valmivad, aja vesi koos sutsu õli ja soolaga keema. Arvesta sellega, et eraldi saavad maitsestatud köögiviljad ning ka pesto võib olla soolane.
  4. Eemalda vesi tulelt, sega sisse kuskuss. Kata kaanega ning lase mõned minutid paisuda.
  5. Tõsta paariks minutiks tagasi madalale tulele ning lisa pesto. Segamiseks ja terade üksteisest eraldamiseks kasuta kahvlit.
  6. Sega hulka kõik, mis pannil.
  7. Söö soojalt. Kõrvale soovitan fetajuustu ja värsket kurki.

Tundub, et olen viimasel ajal korduvalt mitu päeva sooja söögita olnud, seega oli see tõeline meelehea. Eriti arvestades meie vinduvat talveilma ja akna taga lärtsuvat lumeplöga.

Toit levitab kööki mõnusat lõhna ning on nii armsalt roheline, maitseb täpselt nagu üks kiire lohutustoit maitsema peab. Kärtsult soolane feta ja mahedalt värskust lisav kurk on heaks kaaslaseks. Aga, kuulge, võib-olla see armas roheline värv peletaski mu isa minema? Me ju oleme ikkagi kartulimaa-inimesed, mitte mingid rohusööjad. Mina olen see närukael, kes kõike järsku ära tahab rikkuda.

Lootes et ükskord õnnestub. Kuid selle tee peal tuleb veel palju rohelist tundmatu päritoluga toitu süüa.

neljapäev, 25. oktoober 2007

Soe magus-soolane fetajuust

Muljetavaldav eelroog või suupiste, mis valmib vaid 5 minutiga.
Olgu, jah, olgu, pärast peab nõusid pesema. Jah. Aga see ei loe, eks - las seda teeb keegi teine.

Roog on inspireeritud Kreeta köögist, intensiivne soolane ja magus ühekorraga võivad maitsmispungad päris segadusse ära ajada - need lõpetavad analüüsimise ning hakkavad ühel hetkel lihtsalt nautima. Kuna maitse on tugev, siis mina nii suuri portsjoneid kui originaalretseptis ei pakuks - jagasin portsu kahega ja oli täitsa paras. Tegemist ei ole ju Suure Põhiroaga, eks? Suupiste, eelroog, hommikusöök, anorektiku lõuna - you name it...
Aniisiseemnete maitse on üsna jõuline, seega kui ikka seda teatud lagritsa sarnast mekki ei armasta, võib ka julgelt välja jätta. Kuigi...see pole enam see.

Grillitud fetajuust mee ja aniisiseemnetega
(Epicurious, portsjoneid 4-8)

400 g fetajuustu, tükeldatud
4 tl oliiviõli
3 spl mett
1 1/2 tl terveid aniisiseemneid
jahvatatud/purustatud musta pipart
  1. Eelsoojenda ahju grill.
  2. Jaga feta 4-8 väikese ahjuvormi vahel ning pintselda või piserda oliiviõliga (pintseldamine tundus mulle mõttetu pingutus ja pintslimäärimine).
  3. Grilli umbes 3 minutit, juust peaks muutuma pealt kuldseks (Isegi kui minu oma ei muutunud, oli see ikka hea).
  4. Samal ajal pane mesi ja aniisiseemned pisikesse potti ning kuumuta kuni kuumad. Sama võid teha ka väikeses kausis ning mikrolaineahjus - tunduvalt kiirem.
  5. Piserda iga portsjoni peale 1/2 - 1 tl meesegu (vastavalt portsu suurusele) ning puista musta pipart.


Feta, sama soolane kui alati, ei muutu minu arvates valmistusprotsessis mahedamaks, kuid saab juurde kummalise nüansi, sellise hea ja kleepuva ja magusa. Grillimisel muutub juustu tekstuur kergelt teraliseks. Kui nõu juba peaaegu tühjaks söödud, on selle põhja jäänud väikesed fetatükid meest läbi imbunud ja eriti küllusliku maitsega. Aniisiseemned, mis on küll pepsidele sööjatele vabatahtlikud, annavad juustule tegelikult hoopis teistsuguse maitse ning kui ikka muljet avaldada tahad, siis neid välja jätta ei saa. Isegi kui avaldada muljet ainult iseendale:)

Soojalt süües võtaks kõrvale krõbeda saia. Kujutan seda fetat ette ka kergel rohelisel salatil, mis veidikese oliiviõliga segatud - suvel, muidugi. Kui roog juba jahtunud on, on juust küll tahedam, aga maitsed sama huvitavad. Ülejääke nautisin täna õhtul mahlase fooliumis küpsetatud ahjulõhega...
Jumal tänatud, et ma väga peps ei ole:)

teisipäev, 16. jaanuar 2007

Särtsakad singi-fetakeerud

Mõnikord kohe tahaks midagi soolast näksida, olgu kommid ja küpsised kui suussulavad tahes. Fetakeerud ongi küllaltki soolased (maitsjatelt olen saanud vastakaid arvamusi, mõnele ei lähe säärane soolasus peale), mahedama tulemuse saavutamiseks võib osa fetajuustust asendada meelepärase toorjuustuga (nt küüslaugumaitselisega). Kui kasutad fetakuubikuid, suru need pudruks ja lisa määrimise lihtsustamiseks veidi piima. Mina olen keerdudes kasutanud ürdiaia segu, kindlasti sobivad ka nt basiilik, pune, pitsamaitseaine. Parimad on kasutamiseks väga õhukesed delikatesssingiviilud, kuid need võib asendada ka nt peenete suitsuvorstilõikudega (ja hõrgu tulemuse jaoks peaks need tõesti õhukesed olema!).



Särtsakad singi-fetakeerud

500 g lehttainast
200 g fetajuustu
2 tl sibulapulbrit
1,5 tl kuivatatud ürte
100 g imeõhukest sinki
15 g rosinaid
seesamiseemneid

1. Rulli taigen jahusel pinnal päris õhukeseks.
2. Määri taignale fetajuust.
3. Puista peale ürdid ja sibulapulber, lao paika singiviilud ning laota rosinad.
4. Keera taignast tihe rull (seda võid veidike pikemaks venitada).
5. Lõika rull noaga (kasta see enne kuuma vette, on palju lihtsam!) õhukesteks ketaseks (kuni 1 cm) ning lao võitatud ahjuplaadile, vormides neid kenalt ümmarguseks.
6. Puista peale veidi seesamiseemneid ning küpseta 175°C juures 30-35 min


Sellest kogusest saab keerdusid päris parajal hulgal, nii et minu kandik ajab ülegi:) Näksi neid niisama või kas või püreesupi kõrvale.