Kuvatud on postitused sildiga Joogid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Joogid. Kuva kõik postitused

reede, 23. mai 2008

Lemmikteest smuuti

Minus on mitu grammi teefanatti. Mingi ekspert ma pole, pigem olen üsna kaugel ka kõige mökumast teeteadjast. Aga oma tassi teed ma jumaldan: vahel meie enda korjatud taimedest, vahel kvaliteetset musta, tavaliselt paraja kangusega rohelist ja alati ilma suhkruta.

Ning neelud käivad tegelikult kõige peale, mis vähegi teed sisaldab (eriti kui tegemist on selle koogiga). Tänane magustoit, hommikusöök või misiganes on ent nii lihtne, kui olla saab, aga on erinevaid teesid kasutades siiski jube hea. Teate küll, iga kord natuke erinev!

Lemmikteest smuuti
(ühele)

1 dl kanget teed
2 dl maitsestamata jogurtit
1,2 – 2 spl suhkrut
(vanilli)
(jääkuubikuid)

  1. Valmista kange tee ning jahuta.
  2. Sega tee maitsestamata jogurti hulka ning lisa suhkrut nii palju, et smuuti oleks meeldivalt magus. Soovi korral lisa vanilli.
  3. Naudi valgete vuntside või kõrrega, lisada võid jääkuubikuid.
Smuuti on täpselt nii hea, kui hea on tee;) Parajalt magus, piisavalt voolav, et muretult kõrrest juua. Vist päris hea variatsioon jääteele nende kuumade-kuumade ilmade jaoks, mis varsti ilmuma peavad...

esmaspäev, 24. september 2007

Roosiaia lõhna oled kunagi tundnud? Aga maitset?

Lõpuks-lõpuks sain Piprapoest ostetud pudeli roosiveega (sest mida ikka teeb noor, kes juhuslikult kehalise riided koju unustab - šoppab Piprapoes ja naudib saksa keelt õppides Da Vinci kohviku salativalikut).
Isuäratava maitsega roosivett (mõnikord nimetatakse ka roosisiirupiks) valmistatakse traditsiooniliselt, kasutades roosi kroonlehti ja vett. Esmakordselt hakati seda tegema Pärsias, kuid põhiliselt on see kasutusel olnud Lõuna- ja Lääne-Aasia ning Kesk-Ida köökides magustoitude maitsestamisel. Meeldivalt lillelise lõhna trumpab üle vaid see, et midagi roosiveega maitsetatut süües või juues tundub, just kui puudutaks keelega roosiaia maitset.

Kujuta ette sooja suvepäeva aias täis lõhnavaid roose.
Nüüd kujuta ette, et tunned selle suvepäeva maitset.
See ongi roosivesi.


Oma esimeseks katsetuseks roosiveega valisin lihtsa roosi-lassi - magusa India jogurtijoogi.

Roosi-lassi
(Oma Maitse, 2-3 portsjonit)

5 dl maitsestamata jogurtit
1 dl külma vett
3 spl suhkrut
2 tl roosivett
1/2 tl purustatud/jahvatatud kardemoni
(serveerimiseks jääd ja roosi kroonlehti)
  1. Sega omavahel korralikult jogurt, vesi, suhkru, roosivesi ja kardemon.
  2. Soovi korral serveeri jääkuubikute või purustatud jääga ning lisa joogi pinnale roosi kroonlehti.

Nimetaksin seda lilleliseks hommikusöögiks - see ta minu jaoks ongi:) Kardemoni maitse on päris tugevalt tuntav, seega kõigile kardemoniarmastajatele peaks meeldima. Meil poodides müüdava kardemoni olen mina siiski kohviveskiga päris peeneks jahvatanud - nii on alati igas suutäies või sõõmus maitseplahvatus sees ning mingeid tükke hammaste vahele ei jää... Jää jaoks on minu jaoks praegu natuke külm, aga suvel on see kindlasti omal kohal.

Piprapoest ostetud 190 ml roosivee eest, mille koostises allikavesi ja roosiessents, maksin midagi 50 krooniga. Kuigi kulub väga vähe korraga, ei ole siiski odavaim asi, mille peale raha kulutada. Kes aias ise roose kasvatab, siis siin on retsepte roosivee koduseks valmistamiseks.

reede, 15. juuni 2007

Kaerapiim hoiab haigused eemal

Olen harjumustelt tõsimeelne piimajooja ja lihasööja, selles pole mingit kahtlust. Rolli mängib vaid see väike detail, et mulle meeldib eksperimenteerida, igapäevasele toidule veider knihv juurde anda. Olen varem valmistanud mandli-india pähkli piima ning eelmisel aastal Soomes treeninglaagris olles märkasin poes kaerapiimast valmistatud jäätist, mis kindla soovi tekitas seda ise järele proovida. Kindel soov kindlaks sooviks, ent liitrit jäätist poleks ma küll suutnud ära süüa!

Veebis veidi ringi vaadates avastasin, et kaerapiimale omistatakse lugematuid häid omadusi. Sellest on abi külmetuse, bronhiidi või lihtsalt pärast stressirohket päeva keha valitseva jõuetuse korral. Raviks tuleks kaerapiima juua mitu korda peävas ja nii pikema aja jooksul. Kui aga õhtuti on raskusi uinumisega? Unetuse või külmetuse korral soovitatakse juua tassitäis sooja kaerapiima meega just enne magamaminekut. Erinevused lehmapiimaga võrreldes on suur kiudainesisaldus ning fakt, et kaerapiimas pole grammigi laktoosi või kolesterooli. Tekib juba huvi? Samuti on see E-vitamiini allikas.
Kuidas siis valmistada?


Kaerapiim
(umbes 7-8 dl)

2 dl kaerahelbeid
3 dl+7 dl vett (vähemalt)
1 1/2 spl mett

1. Leota kaerahelbeid üleöö 3 dl veega.
2. Püreesta kaerahelbesegu ühtlaseks massiks ning siia lisa teised ained, kuni saad ühtlase vedeliku.
3. Nõruta vedelik läbi peene marli, et sellesse jäänud tahketest osadest lahti saada (marlit ma ei leidnud, kuid kasutasin selle asemel õhukest puuvillast riiet).
3. Säilita kaerapiima külmikus, kus see seisab värskena mõned päevad.

Rääkisin tervislikust küljest.
Kuid on olemas ka maitsev külg.

Kaerapiim on lehmapiimale heaks asendajaks igasugustes roogades ning annab neile huvitava aktsendi. Ausalt öeldes eelistaksingi mina seda just toidutegemisel kasutada (putrudes, jäätistes, smuutides...), mitte nii väga omapäi juua, joomiseks sobib minu arvates paremini pähklitest valmistatud piim ning ma ju joon lehmapiima, nagu mäletate. Mitmesugustes roogades on kaerapiim aga mõnus.
Seda aga poest osta? Vabandage väga, aga selle tegevuse jätaksin inimestele, kellel juhuslikult tagaaias rahapuu kasvab. Meil on siin kahjuks ainult lilled ja petersell.

esmaspäev, 4. juuni 2007

Ja oma porgandid jood ära!

Ma lihtsalt armastan neid suvehommikuid. Esmalt jooksuring metsa all, siis päikselises köögis mängiv raadio, kerget hommikusööki süües tänaval kõndivate inimeste jälgimine... Mis võiks sellega võistleda? Ehk aias päevaitamine? Õhtupoolikul tänaval jalutades ninna kippuv grill-liha ja värskelt pöetud muru lõhn?

Nagu juba varemgi öelnud olen, armastan ma porgandeid. Siiski, tõsi, see on esimene kord neid juua. Piimakokteil on päeva alustuseks suurepärane. Magusama joogi saamiseks võib lisada enam mett (või selle asemel suhkrut), kuid kui palju magusat siiski vajab inimene, kelle akna taga laulavad linnud ning põski paitab läbi klaasi paistev päike? Mõõdukas magusus on minu jaoks siinkohal küll okei!


Porgandi ja apelsiniga piimakokteil
(ühele)

50 g keedetud porgandeid
1 dl piima
1 dl apelsinimahla
1 tl mett

1. Püreesta porgandid.
2. Lisa neile piim ning püreesta, kuni segu on ühtlaselt siidine.
3. Lisa aplesinimahl ning mesi (Kui mesi on suhkrustunud, siis soojenda seda hetkeks nt mikrolaineahjus)

Kokteil on tõeliselt siidine. Lonksates kerkib esmalt esile aplesinimahla maitse, kuid järelmaitsena jääb kindlalt suhu porgandi oma. Jook on just mõõdukalt magus ning piisavalt värskendav, veidi vahunegi. Lisaks hommikusöögikõrvasena sobiks see hästi ka õhtuseks 'suupisteks', seda täna oma tervislikkusele. Klaasiserva torgatud maasikas või apelsinilõik ning mõned mandlilaastud annavad kokteilile päikselise ilmaga sarnaneva kena väljanägemise.

kolmapäev, 7. märts 2007

Pähkline vale-piim

Minust ei saaks ilmselt kunagi taimetoitlast. Mitte et lihatoidud nii vastupandamatud oleksid, ma lihtsalt ei näe sellel enda jaoks mingit mõtet. Kuid taimetoitluselgi on minu silmis omad staarid - pähklid. Superstaarid.


Kui mingil põhjusel piima juua ei taha või soovid lihtsalt midagi erinevat ja üllatavalt head proovida, siis pähklipiim ongi õige asi. Ei ole piima maitset. Ei ole piimakõhuvalu. Kuid väljanägemine on piima oma ning maitse hoopiski parem. Mina kasutasin oma variandis vaid 2 dl vett, tulemus oli päris rikas ja maitserohke, samas ka siidine. Võid rohkem vett lisada, et kergemat piima saada, täiesti lubatud.


Mandli-india pähkli piim

1 dl india pähkleid ja mandleid (kokku)
2-4 dl vett
1 tl mett
vanilli

1. Jahvata pähklid (mandlid võid soovi korral eelnevalt koorida) väga peeneks, võid need isegi pastaks teha.
2. Lisa vett, alguses vähehaaval (Tee seda näiteks köögikombainis või blenderis, mina kasutasin saumikserit ning õnnestus täiesti).
3. Lisa mett ja vanilli (või mõnd muud maitsestajat).
4. Kui soovid, siis kurna vedelik ning kasuta seda kohe või jahuta. Külmikus säilib pähklipiim umbes kolm päeva.



Mina tarvitasin pähklipiima müslil, isale meeldis seda niisama juua. Tegelikult on võimalused väga laiad, seda võib kasutada (olenevalt rammususest) tavalise piima või koore asemel pea kõikjal. Kuna olen vaimustuses kookospiimaga tehtud pannkookidest, võiks nendes sedagi varianti proovida ning kindlasti rahule jääda.