Metspähkli-rummitrühvlid

Rummikoogid on mul puha klassikalised lemmikud. Usun, et olen neid söönud ehk terve tonni jagu. Sellise suurema tonni jagu. Et kohe päris tonni.

Päris õiget rummikooki pole ma suutnud kodus produtseerida, aga nüüd sain hakkama üsna täiusliku variatsioonivariandiga. Metspähklid on ühele soliidsele rummikoogile alati sobiva kaaslasena tundunud ning kondenspiim on üldiselt sama hästi kui hea kaaslase sünonüüm.

Pardon uduste piltide pärast. Mul oli üks näljane gäng külas, kellele idee trühvlite allesjätmisest üldse ei meeldinud:)

Metspähkli-rummitrühvlid

2 dl jahvatatud metspähkleid (kui aega on - umbes 200 g pähklitest, mis on kuival pannil röstitud ning rätiku vahel hõõrudes kooritud)
1 dl küpsise- või koogipuru
1 spl magustamata kakaopulbrit
2 spl võid
1 dl magusat kondenspiima
vanilli
rummiessentsi
tumedat šokolaadi ja metspähkleid kaunistamiseks

1. Sega omavahel hästi jahvatatud pähklid, küpsise- või koogipuru ning kakaopulber.
   
2. Sulata või ning sega see hästi kondenspiima hulka. Lisa rummiessentsi ja vanilli, siis vala segu kuivainete otsa ning sega korralikult läbi.
   
3. Aseta segu vähemalt pooleks tunniks külma, siis tee sellest pallid ning tõsta tagasi külma tahenema.
   
4. Sulata tume šokolaad vesivannil, kasta pallid šokolaadisse ning lase neil fooliumil või küpsetuspaberil tahkuda. Enne glasuuri kõvaks muutumist viska igaühe otsa üks metspähkel. Hoia külmas.

Kuigi maitse on veidi erinev vastavalt erinevate küpsise- või koogipurude kasutamisele, annavad metspähklid ikka meeldiva ilmselge maitse. Rummi maitsega pähklid lausa flirdivad ning šokolaadiga sobivad kokku kui valatud. Mõelge Nutella peale;)

Olles öö külmas veetnud, maitsevad trühvlid aga veel väikese tsiljoni võrra paremini. Maitse on ühtlasem, tekstuur tugevam.

Järgmisel korral võiks väike pudel pähkliliksi ka kõrval olla, et seda natuke sisse sirrata. Oleks eht!:)

Metspähkliküpsised musta pipra ja roosiveega

Küpsiste suhtes kipun ma tihti skeptiline olema. Teen viltust nägu. Kujutan nende maitset enne ettevõtmist ette. Otsustan, et igasugust jama mina ei tee ning lähen võtan topsi jogurtit. Aga kogu selles toidublogiasjanduses sees olles võib osa nimesid kinnisilmi uskuda segi siis, kui nad propageerivad, noh, ütleme, lõhemaitselist kakaod. Või siiski - tõmbaks piiri sellise lause juurde nagu 'suts pipart ülistab metspähklite maitset nagu ei miski muu' ('a dash of pepper exalts the flavor of hazelnuts like no other')


Clotildel oli õigus. See oli juba mu teine plaaditäis! (kes jõulupaki sai, mäletab esimest ka;)) Ja tavaliselt küpsised teise plaaditäieni ei jõua! Paraku küpsesid need seekord natuke liiga kaua - ära kunagi võta telefoni vastu, kui küpsised kohe-kohe ahjust välja pead võtma!


Metspähkliküpsised musta pipra ja roosiveega
(Clotilde's muudatustega Laurence Salomon'i raamatust 'Fondre de plaisir')

100 g metspähkleid
200 g jahu
70 g kaerahelbeid
120 g suhkrut
1 tl soodat
korralik näpuotsatäis soola
1/4 tl (värskelt jahvatatud) musta pipart
130 g võid, väikeseks tükeldatud, otse külmkapist
2 spl roosivett (võib asendada tavalise veega)

1. Rösti pähkleid kuival pannil, kuni peaaegu kõik koored on lahti. Hõõru neid soojana puhta köögirätiku vahel, et koori eemaldada, jahuta natuke ning haki siis suuremateks tükkideks.
2. Sega kausis kõik kuivained jahust piprani, lisa pähklid.
3. Lisa külmakapist võetud või ning mudi see käte (või mikseri taignakonksudaga?) kuivainete hulka nii, et tekiks ühtalne jämedam puru.
4. Lisa roosivesi ning sõtku see taignasse, kuni saad taignast 2 palli moodustada.
5. Kata kauss (rätiku/kilega) ning tõsta tunniks jahedasse (sahver, külmkapp)
6. Tee taignast pallid, mis oleksid veidi suuremad kreeka pähklitest (koos koorega;)), suru need veidi lamedamaks ning aseta küpsetuspaberiga kaetud või võiga määritud ahjuplaadile. Jäta vahele paisumisek snatuke ruumi.
   
7. Küpseta eelsoojendatud ahjus 150C juures 25 minutit, kuni küpsised on küpsed ja kergelt jumekad. Lase 5 minutit plaadil jahtuda nin gtõsta siis täielikuks jahtumiseks restile.

Küpsised on mõnusalt muredad, parajalt magusad, omamoodi unikaalsed. Must pipar ei hakka magusale maitsele vastu, vaid hoopis täiendab seda meeldivalt ning tekitab kurgus isegi kerge mõnusa soojatunde. Imelik öelda, aga isegi maitse on kuidagi...soe või? Roosivee maitse on tuntav, kuid see pole tugev. Hästi meeldiv.

Lõpptulemuseks on pisem kausitäis metspähkliküpsiseid. Mitte pipraküpsiseid. Mitte roosiveeküpsiseid. Metspähkliküpsiseid - muredaid ja muhedaid, väikeste üllatustega, suurepäraseid külma piimaga.

Ning eriti suurepäraseid toredaks tüdrukuteõhtuks.

Kihiline kook kuivatatud ploomide, kreeka pähklite ja kreemiga, mis tekitab 'ohhe', 'ahhe' ning 'seda-küll-ette-ei-näinusid'

Parajal aupositsioonil (vähemalt minu poolt) istub köögiriiulil selline raamat nagu 'Eesti Kokkade Kokaraamat', milles on 26 Eesti peakoka retseptid. Seal on lihtsaid kokkukeeramisi, aga ka saavutusi tasemel basiiliku-vahukomm barbeque antrekoodi, ingveri-hoisinikastme ja röstitud tomatiseemnetega (lihtsalt vahemärkus: ette suudate üldse kujutada sellist asja?).

See teisipäeval tehtud kook on kergete muudatustega Maren Ritsi (Pärnus trahter 'Postipoisi' peakokk) retseptist ja jääb ajalukku kui kook, mille vahel oli Merevaiku, kuid mis maitses suurepäraselt.

Kuna minu lahtikäiv vorm on tervelt 27 cm, sain koogi lõigata vaid 2 kihiks retseptis oleva 4 asemel (kui väike saab üks vorm olla?). Kuivatatud ploomide kogust vähendasin poole võrra, sest neile lihtsalt polnud enam eriti ruumi!:D Aga lisage soovi järgi. Muscovado ja demerara suhkruid ei kasutanud samuti...see on muidugi patt, jah? Vaatasin kappi...

Kihiline kook kuivatatud ploomidega
(muudatustega Maren Rits' retsept 'Eesti Kokkade Kokaraamatus")

130 g võid toatemperatuuril
230 g heledat muscovadot (asendasin 180 g tavalise suhkru ja 50 g fariinsuhkru seguga)
3 muna
100 g jahu
1 tl küpsetuspulbrit

400 g kuivatatud ploome, hakitud (kasutasin 200 g)
100 g kreeka pähkleid, hakitud
2 spl demerara suhkrut (jätsin välja)

200g kondenspiima
400 g Merevaiku
100 g heledat siirupit

1. Hõõru muna suhkruga lahti. Lisa või ja vahusta õhuliseks.
2. Lisa küpsetuspulbriga segatud jahu.
3. Küpseta lahtikäivas vormis 180C juures umbes 25 minutit.
4. Lase koogil maha jahutda ning lõika siis kihtideks (2-4) vastavalt koogi paksusele.
5. Vahusta kondenspiim suhkrusiirupi ja Merevaiguga.
6. Määri kreemi tordipõhjade vahele ja peale, iga kihi vahele ning peale puista ka ploome, pähkleid ja demerara suhkrut.
7. Lase seista järgmise päevani. Naudi!

Üks korralik magus kook! Kuigi välimus raamatu omaga võrreldes on kui öö ja päev, meeldis see meile väga. Kreem maitseb pigem kondenspiima kui Merevaigu sarnaselt, kuid viimane annab juurde omamoodi intensiivse ja kergelt kleepuva maitse, mille allikat on väga raske kindlaks teha. Kogu kreem tundub suus tiheda ja toitvana. Kihtide vahel jääb see pehmeks, kuid peal jääb alles tihedam kiht, mis meenutab mõnd suhkruvaapa. Mõnus.

Kook, kreem, ploomid ja pähklid - kokku saavad igas suutäies nii erinevad tekstuurid, et see on puhas nauding! Juba vaid 200 g ploomikuhjaga jätkus seda pea igasse ampsu ning meile selles piisas. Üleüldist magusust (mis oli üsna kõikehõlmav!) aitasid tasakaalustada vaid kergelt mõrkjad kreeka pähklid. Kihtide vahele ma suhkrut küll ei puistanud - koogil poleks lisamagusat niikuinii vaja olnud, kuid 2 spl demerarat oleks pigem toiminud lihtsalt maitsenüansi ja krõbedate paladena muidu nii pehmes koogis.

Joogiks kõrvale soovitaksin külma piima. Kange kohv võiks ka muidugi efekti anda (mitte et ma seda kunagi joonud oleks või midagi!)

Maapähklivõist pungil jahuta küpsis

Krõbeda pealispinna all on peidus pehme sisu. Hakkad nagu hammustama, aga hammas vajub läbi! Mõnusalt pudisev küpsis on nii nii päris tõelisest maapähklivõimaitsest pungil, et sama hästi võiks purgi koos lusikaga ringile saata.

Neis Nicole'i retseptist mugandatud küpsistes pole grammigi jahu. Pole jahu - pole probleemi. Nichts. Kui sa ka tõesti pole kunagi varem küpsetanud...või no - tõesti - oled iga kord seda tehes vähem või rohkem armetult läbi kukkunud, on aeg hakata käsi määrima. Ning pärast võib need muidugi puhtaks lakkuda:)

Oma käsi määrisin just enne sõbranna küllatulekut. 'Ta on 15 pärast siin, viskan käbe küpsised ahju' Ainult et...õnnestus kiireminigi.
Vastavalt oma eelistusele võid lisada 2 dl hakitud šokolaadi või peotäie maapähkleid. Või siis mõlemaid. Ma tahtsin seekord küpsistele saada võimalikult lihtsa, aga rabava maitse, seega jätsin lisandid ära.

Jahuta maapähklivõiküpsised (mugandatud Baking bites, u 20 tk) 180 g maapähklivõid 1 3/4 dl suhkrut 1 suur muna 1/2 tl vaniljeekstrakti (või sobivas koguses muud vaniljetoodet) 1/2 tl soodat 1/4 tl soola (omal riisikol: 2 dl hakitud šokolaadi, peotäis pähkleid:)) Eelsoojenda ahi 175C Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga või määri võiga. Sega kõik ained ühtlaseks (šokolaad või pähklid lisa viimasena). Tõsta taigen supilusikatäite kaupa ahjuplaadile, vajuta küpsised niiske sõrmega veidi lamedamaks. Küpseta umbes 10-13 minutit, kuni servadest kergelt kuldpruun. Jahuta mõned minutid plaadil, siis tõsta restile jahtuma.

Soovitan kuumalt lühemat küpsetusaega, et küpsised jääksid seest pehmemad ja hamba all nats nätsked, aga see on juba valikuvabadus. Kui oled maapähklivõi armastaja, siis ütleme, et koos nende küpsistega sa end väga üksildaselt ei tunne:D Ja kuna mu sõbranna sel päeval ka veidi hiljaks jäi...

15 minutit vaba aega on?

Sarapuupähklitort kohupiima-musta tee kreemiga: lubaduse ja unistuse täitumine

Ma pidasin sõna.
PIDASIN SÕNA!

Täiesti lõpp, noh. Kui augusti lõpus imemaitsva musta tee maitselise kohupiimavahuga hakkama sain, lubasin ette võtta sarapuupähklikoogi tee-muna-võikreemiga. Kuidas siis iganes:) Ja ma peaaegu täitsin selle lubaduse.

Maria Öhrn on võrratu Rootsi kokaraamatuautor. Kui tema raamatut 'Tordid' poes lapanud olin ning selle kohta hiljem mõned kiidusõnad pildisin, juhtus, et sain neid sünnipäevaks lausa 2 tükki.

Woosh.

Parem 2 kui mitte midagi, eks? Kuigi raamatus on retsepte einult 30 kandis, on need väga erinevad ning suuremal osal on mingi selline teatud oma knihv või...huvitav igatahes. Knihvid mulle meeldivad. Ma sööks knihve iga päev. Oma tordi jaoks kasutasin raamatust sarapuupähklikoogi retsepti, mis oli originaalis kokku pandud Nutella ja konservpirnidega.


Sarapuupähklitort kohupiima-musta tee kreemiga
(kook Maria Öhrn'i 'Tordid')

200 g sarapuupähkleid e metspähkleid
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 ml soola
6 munakollast
6 munavalget
2 dl suhkrut
2 spl piima
1 kogus Kohupiimavahtu musta teega
kaunistamiseks: musta teega karamellõunu ja karamellis sarapuupähkleid

1. Jahvata pähklid köögikombaini või kohviveskit kasutades peeneks.
2. Sega pähklijahu kartulijahu, küpsetuspulbri ja soolaga.
3. Puhtas ja kuivas kausis vahusta munavalged tugevaks vahuks.
4. Vispelda munakollaseid kergelt suhkruga, lisa kuivained ning piim.
5. Lisa ettevaatlikult munavalgevaht, alguses ainult natuke, siis ülejäänu, et segu oleks kohevam.
6. Vala taigen võiga määritud äravõtava servaga koogivormi (minu oma on 27 cm). Küpseta 175C juures u 45 minutit (minul läks ainult u 35). Lase koogil täielikult jahtuda ning võta siis vormist.
7. Lõika kook kaheks kihiks ning määri kohupiimavahtu üsna ohtralt kihtide vahele, kata sellega kook ka pealt ja külgedelt. Enne serveerimist lase vähemalt paar tundi jahedas seista.
   
8. Kui soovid, kaunista kook musta tee-karamellõuntega ja karamellistatud metspähklitega. Säti õunad koogi keskele ja pähklid äärtesse. Seda võid teha nii enne kui pärast koogi jahedasse asetamist.

Musta tee-karamellõunad
(mugandatud Epicurious)

2 väiksemat õuna
1 dl suhkrut
2 teepakikest musta teed
tuhksuhkrut

1. Pane potti suhkur 2 dl veega, lisa teepakikesed.
2. Lase keema tõusta, kuid sega kuni suhkur on lahustunud, siis keera kuumus madalaks ning keeda vaikselt ilma kaaneta 5 minutit.
3. Samal ajal koori õunad, lõigu mõlemad 8 sektoriks ning eemalda südamikud.
4. Võta siirupist välja teekotid ning lisa õunasektorid. Keeda vaiskel tulul umbes 15 minutit.
5. Tõsta õunad kurnlusikaga välja ja tõsta need ahjurestile, mis on asetatud ahjuplaadi kohale ja lase neil 10 minutit nõrguda.
6. Eelsoojenda ahju grillfunktsioon. Pudista õnasektorid üle tuhksuhkruga ja tõsta nii rest kui plaat ahju (et õuntest tilkuv vedelik ahjupõhjas kõrbema ei läheks). Grilli 3-5 minutit.

Karamellistatud sarapuupähklid e metspähklid

1 1/2 dl sarapuupähkleid
2 spl thuksuhkrut
näpuotsatäis soola

1. Kui soovid sellist karmi ja tahumatut välimust, kasuta koorimata pähkleid. Nende koorimiseks rösti neid mõnda aega kuival pannil ning seejärel hõõru köögiräti vahel nii, et koored maha tulevad.
2. Vala keskmisel kuumusel pannile kõik ained.
   
3. Kui suhkur sulama hakkab, keera kuumus madalaks ning sega pähkleid pidevalt, kuni need on karamellistunud suhkruga kaetud.
4. Vala pähklid ühe kihina fooliumile ja jahuta.
   

Mu lootused olid suht miilikõrgused, sest NO MUIDUGI ma proovisin väikeseid palasid, mis täitsa kogemata koogi kihtideks lõikamisel üle jäid ning isegi sel hetkel olid need niisked ja nii mõnusalt tugeva pähklimaitsega. Seda kokaraamatut võib armastada. Lõpuks õnnestus kõik minu jaoks suurepäraselt, maitsed sulasid üksteisega meeldivalt kokku ja igal parajalt niiskel suutäiel oli see eriline 'hakkama sain' maitse küljes. Nii tee- kui pähklimaitse on mõlemad päris intensiivsed ning kõhutunne ütleb, et neis oleks just kui midagi sarnast. Sain luba seda torti uuesti teha. Privileeg, tõesti, auasi:D

Kaunistused meeldisid ka. Õunad tõesti nõretavad parajalt teemaitsest ning oleks koos jäätisega ise mõnusaks magustoiduks. Pähklite koorimatajätmine oli hea otsus, sest tort nägi eriti sügisene välja. Siis veel lund polnud, noh!

Ja ma sööks seda iga kord, kui keegi toob perekogunemisele mingi &#"@! taimerasvatordi taimerasvakreemiga, sest siis ma ausalt öeldes mingist heast tahtest ei huvitu - halva koogi sisse ei viitsi kahvlit surgata.
Aga see tort on hea. Hah.

Ülevoolav india pähkli maitse vaid piisa roosiveega

Roosiveeviirusest nii kergesti üle ei saa. Roosi-lassit tegin, jah, musta tee ja roosivee granitat ka, aga see maiustus ka vaevalt et viimaseks jääb...

Ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetada. Ütlen, et Kajoo Barfi, kuigi sellest ei piisa (ja nii ütlengi, hääldan nime nagu viimne eesti mats ja keegi aru ei saa - haute cuisine, noh!)
Ent tegelikult on tegu India maiustusega, mis on eriti populaarne riigi edelaosas. Ütleksin, et nagu pralinee või natuke nagu iiris. Ameeriklased ütlevad, et fudge. Aga otsustage keegi ära ja öelge mulle ka:)

India pähklist pralineemaiustus roosiveega (Kajoo Barfi)
(Julie Sahn Classic Indian Cooking, Epicurious)

4 3/4 dl india pähkleid
1 3/4 dl suhkrut
1 spl võid
2 tl roosivett

1. Pane pähklid kaussi ning vala neile peale keev vesi. Las võtavad tund aega vanni.
   
2. Nõruta pähklid (nt vala sõelale) ning viska köögikombaini või blenderisse, kuni tekib ühtlane pasta (Kui segu vahepeal köögikombaini seintele kinni jääb, kraabi see lihtsalt lahti ning pane masin uuesti tööle). Lisa suhkur ning lülita masin veel hetkeks tööle, et see pähklimassiga seguneks.
3. Võta teflonkattega pann ning kuumuta seda tühjalt keskmisel kuumusel 2 minutit. Lisa pähklimass, keera kuumus keskmisest suts madalamaks ning kuumuta seda 20 minutit. Sega tihti ning kaabi ühtlasi segu panni servadelt ja põhjast lahti. Mass peab muutuma tihkeks ja kleepuvaks.
   
4. Samal ajal valmista ette pind, kuhu maiuse valad: rasvainega määritud küpsetuspaber või küpsetusvorm, foolium või silikoonmatt (parimad variandid minu arvates silikoonmatt või fooliumiga kaetud lõikelaud). Mõõtudeks umbes 22 cm x 22 cm
   
5. Lisa segusse või ning vala see siis ettevalmistatud pinnale, aja ühtlaselt laiali. Lase täielikult jahtuda.
6. Kui mass on jahutnud, pintselda roosiveega (selle sammu võid ka vahele jätta).
   
7. Lõika ruutudeks või rombideks. Retsept soovitab u 4 cm suuruseid tükke, aga mina eelistasin väiksemaid.

Kuna meil pere on suuremas osas selline peps, siis lõin kartma ja pintseldasin roosiveega üle ainult poole massist (paremal pool parempoolsel pildil:)). Mina olen muidugi mina - hajameelne - ning kasutasin ära terve roosiveekoguse, aga tulemus oli täiesti OK. Kuivamiseks läks küll sutt rohkem aega, aga maitset oli täiesti parajalt. Täiesti parajalt.

Maiustus on natuke nätske ja piisavalt magus, üsna pehme, kuigi toas seistes muutub tahedamaks. Ülevoolav india pähkli maitse on vist küll üks maailma parimaid maitseid. Oi, ma ei kahtlegi selles! Siinses maiustuses voolab seda üle ääre täie raha eest ning tulemus on igatahes etem kui Kalevi pralineekommid! (See juba on midagi. Just mõnda aega tagasi arutasime sõbrannaga, et mis komme me siis sõime, kui pralineekomme polnud...ei söönudki! Hah!)

Seda pralineed võiks süüa...igavesti vist.

Brokoli pistaatsiapähklivõiga

Pärast turult brokoli ostmist leidsin retsepti Broccoli with hazelnut butter (brokoli metspähklivõiga), mis juba esimesest lugemishetkest alates kohutava isu tekitas. Ja ühe kommentaarikirjutaja sõnul on see näiteks tema jaoks ainus viis lastele köögivilju sisse sööta.

Aga...
...keegi unustas metspähklid ostmata. Oohjah. Kapiserval pikutanud purk soolatud pistaatsiapähklitega ent tunduski kasutamiseks veelgi paremana.


Kuigi tegin süüa vaid endale, kirjutan üles ka 6 inimesele mõeldud kogused - seda kausitäit on aga nii lihtne ja kiire teha, et ühele kokkamine pole mingi probleem. Aurutamise asemel ma siiski keetsin brokolit kergelt - see tehnika on veel õppimata... Keetmisveele soola lisamata mina jätta ei saa - maitsetud köögiviljad ei kõlba minu meelst üldiselt ka parima lisandiga.


Brokoli pistaatsiapähklivõiga
(mugandatud Epicurious'est; 6 (1) portsjonit)

900 g (150 g) brokolit
80 g (15 g) võid toatemperatuuril
115 g (20 g) soolatud pistaatsiapähkleid (ilma koorteta)
musta pipart

1. Lõika brokoliõisikud umbes 2 1/2 cm suurusteks tükkideks ning varred 1/2 cm paksusteks viiludeks.
2. Lase vesi keema ning keeda varsi soolaga maitsestatud vees 3 minutit, siis lisa õisikud ning keeda veel 5 min.
3. Jahvata peeneks pool pähklikogusest (nt kohviveskiga) ning sega võiga, maitsesta pipraga (soola lisada pole vaja - pähklitest tuleb seda niigi).
4. Nõruta brokoli ja sega võiseguga.
5. Haki või puruste ülejäänud pähklid ning lisa roale.
6. Söö soojalt.

See on kindlasti üks kiiremini valmistatavaid ja paremaid brokolitoite, mida teinud ja saanud olen. Ja ma teen seda ilmselt juba homme uuesti (järgmisena tulevad kreeka pähkli varud...) :) Brokoli on just parajalt pehme ning pähklid lisavad söömisel mõnusa krõmps-efekti. Pluss rohelist värvi taldrikutäis on ju kindlasti tervislik...ning sobiks hästi grillkana juurde.
Proovige siis laste peal;)

Magus küpsisemosaiik

Minu jaoks oli poes raamatut Magustoidud, kaasaegne köök lehitsedes kiusatus nii suur, et esimesel korral jätsin ricottaga küpsetatud viigimarjade idee lihtsalt meelde (parasjagu olid just esimest korda elus viigimarjad kotis), teisel korral aga haarasin raamatu ja ostsin pikalt mõtlemata ära. Kuna raamat on kirjutatud austraallaste poolt, kasutab suur osa retseptidest siinmail mitte-nii-levinud toiduaineid (a la makadaamiapähklid), siiski on teha küll ja küll.

Üks esimesi retsepte, mis pilgu naelutas, oli Mõranenud küpsised. Nende välimus on lihtsalt nii...wow, et kindel plaan küpsetada tekkis veel enne retsepti läbilugemist... Eriline välimus on saavutatud taignapallide veeretamisega tuhksukrus enne küpsetama hakkamist.

Vürtsi asendasin topletkoguses kaneeli ning pekaanipähklid kreeka pähklitega. Mingi eelarve peab ju olema, teate küll.



Mõranenud küpsised
(mugandatud: Magustoidud, kaasaegne köök)

125 g pehmet võid
370 g fariinsuhkrut
1 tl vanilliessentsi
2 muna
60 g sulatatud tumedat šokolaadi
80 ml piima
340 g jahu
2 spl magustamata kakaopulbrit
2 tl küpsetuspulbrit
1/2 tl kaneeli
soola
85 g hakitud kreeka pähkleid
tuhksuhkrut

1. Klopi kokku või, suhkur ja vanill, kuni segu on hele ja kreemjas.
2. Lisa šokolaad ja piim (Kuna kartsin, et soe šokolaad läheb jahedasse segusse lisamisel tükki, segasin sellesse kõigepealt eelnevalt soojendatud piima).
3. Sõelu jahu, kakaopulber, küpsetuspulber, kaneel ja näpuotsatäis soola võisegule ja sega hästi.
   
4. Lisa hakitud pähklid.
   
5. Kata taigen kinni (nt toidukilega) ning tõsta vähemalt 3 tunniks külmkappi (võib teha ka eelmisel õhtul).
6. Eelsoojenda ahi 180C ning määri rasvainega kergelt 2 ahjuplaati.
7. Kasuta mõõtmiseks teelusikat ning valmista käte vahel taignast pallid (retsepti järgi peaks neid tulema 60, mina ent sain üle 80, kuigi võtsin kuhjaga lusikatäied).
8. Veereta igat palli kausis, kuhu oled valanud tuhksuhkrut ning aseta need seejärel plaatidele, jäta parajad vahed.
   
9. Retsepti järgi oli küpsetusaeg 20-25 min, aga minu parim plaaditäis küpses ahju keskosas vaid 18 minutit - ääred ei tohiks väga tumedaks muutuda, see on ohumärk, et võid saada kiviküpsised, isegi kui need pole kõrbenud.).
10. Pärast ahjust väljavõtmist lase 3-4 minutit plaadil jahtuda, siis tõsta küpsised jahtuma restile.

Alateadlikult valisin ma hiljem kausist just neid küpsiseid, mida vähem aega küpsetanud olin - need olid seest pehmemad ning neil tundus olevat rohkem maitset. Illusioon? Küpsised olid mõõdukalt magusad ja võluva kaneelilõhnaga. Tegemist on pigem kakao- kui šokohoolikutele mõeldud küpsetisega, kui nii üldse öelda tohib! Pealegi ma usun, et ei ole lihtsalt võimalik ära öelda maiustusest, mis näeb välja nagu magus mosaiik. Isegi kui see liialt pika küpsetusaja tõttu hamba all pea päris mosaiigi moodi raksub. (Ma ikka panen natuke juurde ka:))



Maailma parimad küpsised? Ei, seda ma ei ütleks, kuid need olid head ja nägid pealegi küpsiste seas välja nagu tippmodellid. See on minu jaoks juba piisavalt hea!

Halvaa, mis ei tunnegi piire

Minu jaoks on halvaa (ehk halva, halvah, halava) definitsiooniks alati olnud arahhisehalvaa. Teate ju küll neid läikivaid Ali Babaga pakendeid. Kuigi, tõsi, poodides on ka kvaliteetset seesamihalvaad (pakk-väike, hind-kõrge, sees aga seesamiseemned - müstika). Väikestes nurgapealsetes poodides võib muidugi kohata ka kilekotti topitud päevalillehalvaa kamakaid, mis võivad küll huvitavad välja näha, kuid minu arvates sellega nende omadused piirduvadki.
Ent arahhisehalvaa. Väiksena püüdsin alati suuremaid tükke nillida, kui ema pakki perele lahti lõikas. Nüüd haaran noa täiesti omavoliliselt ning pudistan halvaad nii magustoidu sisse kui koogi peale. Suurepäraselt sobib see muide kokku õuntega. Ja marjadega. Ja kohupiimaga. Ja jogurtiga muidugi ka.


Halvaa on üsna laialtlevinud magustoit. Tavalisimad on koostises tahini (seesamipasta) või semolina jahu. Umbes aasta tagasi avastasin India-pärase porgandihalvaa retsepti (kellel süda selle peale kas või üllatusest ei hüppaks?) ning nägin, kui palju võimalusi selle teada-tuntud nime taga tegelikult peidus on: köögiviljad, seemned, pähklid. Miks mitte proovida näiteks peedihalvaad?
Igal juhul on halvaa alati väga magus ning seda serveeritakse külmalt. Mesi on üks tavalisemaid lisandeid, kuid soovi järgi võib sisse visata toiduaineid alates vürtsidest, rosinates, siirupitest, jätkates pähklitükkide ja vanilliga ning lõpetades just seal, kus lõpeb fantaasia. Püüdsin kokku panna hea baasretsepti arahhisehalvaale ning kuigi ei saavutanud päris soovitud tulemust, sain väga meeldiva magustoidu. Ilmselt võiks siin minna ka lihtsama vastupanu teed ning katsetada poest ostetud maapähklivõiga.


Arahhisehalvaa vanilliga

140 g maapähkleid
2 spl suhkrut
1 spl mett
vanilli

1. Rösti pähklid kuival pannil kuldpruuniks.
2. Jahvata pähklid koos suhkruga peeneks ning jahutaoliseks (Kasutasin selleks vana kohviveskit, kuna kodune köögikombain nii head tööd ei tee).


3. Lisa mesi ja vanill. Nüüd segu köögikombaini ja mürista sellega nii kaua, kuni konsistents on päris ühtlane ning halvaad on võimalik vormida või ta on juba ise tihkeks palliks vormunud (vajadusel kraabi segu vahepeal nõu seintelt alla ning tööta edasi).
4. Vormi halvaa nii, kuidas endale meeldib ja paki see toidukilesse/küpsetuspaberisse. Jäta külmkappi mitmeks tunniks seisma, enne kui serveerid.



Tulemus pole selle retsepti järgi küll nõnda kuiv ja pudisev kui poeamaiustus, kuid võib sellega maitse poolest võistelda. Tükki saab kenasti viiludeks lõigata ning nõnda on seda ilmselt ka parim serveerida - puhtalt, kõrvale teadmine, et halvaa on ikka kodus tehtud. Konsistents on kusagil pudiseva ja pehme vahel, tüki küljest viile lõigates säilitab see ikka oma kuju, mitte ei lähe surve all lapikuks (siis võiks juba nimetuses halvaa kahtlema hakata). Maitse on samuti veidi rohkem maapähklivõi moodi, kuid ilmselt on siin süüdi ka tõsiasi, et lisasin suhkrut-mett tavapärasest natuke vähem. Korra kaalub magustoit ka suulakke kinnijäämist, kuid otsustab siis ümber (hea uudis arahhibutürofoobia põdejatele, kes kardavad pähklivõi suulakke kinnijäämist:)). Oh ja sõrmed! Sõrmedele jääb täpselt selline tunne, nagu oleks halvaad söönud. Seega on õige asi küll!

Mis edasi saab? Ehk tuleks katsetada siirupiga, mis omakorda massi tugevamaks muudab või lisada rohkem suhkrut. Idee on ühtlaseks saanud mass kuumutada, et seega vedelikukogus väheneks ning suhkur karamelliseeruks. Muidugi ei teeks paha järgmine kord näiteks india pähkel ette võtta. Eks ükskord tuleb porgandihalvaa ka ära proovida, ent see on juba teine retsept, teine jutt ja teine päev.

Postitus rändab ka Monthly Mingle #9 üritusse, teemaks Arabian Nights.

Maapähklivõis sumbates

Enne veel kui meie poodidesse ilmusid odavad maapähklivõipotsikud (mis oli ju alles veidi-veidi aega tagasi), ostsin Stockmannist ühe (ja mitte just kõige odavama) ilusa näoga võõramaise purgi. Täis tõesti maitserohket kreemjat pähklivõid. Seega, purgi sisust vaimustuses, käisin seda aeg-ajalt koos pisikese lusikaga kodus riiulil vaatamas. Kuni viimne ampski otsa sai. Õnneks rändas pea 3 dl pähklivõist sellesse kooki. Miks süüa lihtsalt pähklivõid, kui võid sellele veidi midagi lisada ning süüa just kui...tervet hunnikut pähklivõid?



Maapähklivõi-juustukook
(inspiratsiooniallikas Epicurious )

450 g toorjuustu
3 dl kreemjat maapähklivõid
2 1/3 dl suhkrut
1 3/4 dl hapukoort
3 muna
vanilli
150 g tükeldatud tumedat šokolaadi

1. Määri rasvainega lahtikäiva põhjaga vorm või keraamiline vorm (seda kasutasin mina - lihtsam ja kiirem, mitte põrmugi kehvem). Kui kasutad lahtikäiva põhjaga vormi, mähi see väljast korralikult fooliumisse, et vesi sisse ei pääseks.
2. Mikserda kokku toorjuust, maapähklivõi, suhkur, hapukoor ja vanill. Seejärel lisa ükshaaval munad. Lõpuks sega sisse šokolaaditükid ning vala taigen küpsetusvormi.
3. Aseta vorm suurema vormi sisse ning vala sellesse kuuma veet nii, et pool väiksemat vormi oleks vee sees.
4. Küpseta kooki vesivannil 160C juures umbes tund aega ning jahuta serveerimiseks täielikult.

Jah, kook on tõesti pähklivõine. Toorjuustune ka, tõsi. Seda suurtes kogustes süüa võib tunduda küll meelitav, kuid tegelikult seda teha ei tahaks. Juba väikesed lõigud on üsna rikkalikud ning täidavad kõhtu, maitset on neis piisavalt. Tassi kohviga kevadhommikul nagu täna? Minu jaoks on see kook mälestus kvaliteetsest maapähklivõist. Kuigi on hea, et nüüd pähklivõipurke kõikjal supermarketites soodsalt saada on, eelistan ma seda pigem ignoreerida. Kvaliteet on kvantiteedist eespool. Punkt. Paraku on siin Eesti:)
Aga maapähklivõis sumbata? Mul on tegelikult teistsugused unistused.

Pähkline vale-piim

Minust ei saaks ilmselt kunagi taimetoitlast. Mitte et lihatoidud nii vastupandamatud oleksid, ma lihtsalt ei näe sellel enda jaoks mingit mõtet. Kuid taimetoitluselgi on minu silmis omad staarid - pähklid. Superstaarid.


Kui mingil põhjusel piima juua ei taha või soovid lihtsalt midagi erinevat ja üllatavalt head proovida, siis pähklipiim ongi õige asi. Ei ole piima maitset. Ei ole piimakõhuvalu. Kuid väljanägemine on piima oma ning maitse hoopiski parem. Mina kasutasin oma variandis vaid 2 dl vett, tulemus oli päris rikas ja maitserohke, samas ka siidine. Võid rohkem vett lisada, et kergemat piima saada, täiesti lubatud.


Mandli-india pähkli piim

1 dl india pähkleid ja mandleid (kokku)
2-4 dl vett
1 tl mett
vanilli

1. Jahvata pähklid (mandlid võid soovi korral eelnevalt koorida) väga peeneks, võid need isegi pastaks teha.
2. Lisa vett, alguses vähehaaval (Tee seda näiteks köögikombainis või blenderis, mina kasutasin saumikserit ning õnnestus täiesti).
3. Lisa mett ja vanilli (või mõnd muud maitsestajat).
4. Kui soovid, siis kurna vedelik ning kasuta seda kohe või jahuta. Külmikus säilib pähklipiim umbes kolm päeva.



Mina tarvitasin pähklipiima müslil, isale meeldis seda niisama juua. Tegelikult on võimalused väga laiad, seda võib kasutada (olenevalt rammususest) tavalise piima või koore asemel pea kõikjal. Kuna olen vaimustuses kookospiimaga tehtud pannkookidest, võiks nendes sedagi varianti proovida ning kindlasti rahule jääda.