Aprikoos aprikoosis

Jah. Täna olen enda üle isegi natuke uhke. Just kui oleksin elus esimest korda valmistanud midagi...elegantset. On see see sõna? Tegelikult ei teadnud ma mida teha kavatsesin või, jumal hoia, kuidas seda teha kavatsesin, ent ladusin lauale aprikoosipoolikute purgi, šokolaadi, paki martsipani ja kuivatatud aprikoose. Ootasin. Ning ootasin. Kuni...
Ding!
Ja välja tuli nii.


Šokolaadipallid aprikooside ja martsipaniga
(6 tk)

12 aprikoosipoolikut konservist
6 kuivatatud aprikoosi
120 g martsipani
100 g tumedat šokolaadi

1. Nõruta aprikoosipoolikuid köögipaberil, kuni need on üsna kuivad.
2. Aseta kuivatatud aprikoosid aprikoosipoolikute vahele.


3. Rulli martsipan õhukeseks leheks ning jaga see 6 osaks. Seejärel keera iga 'aprikoos' martsipani sisse, seejuures püüa vältida auke martsipanis.
4. Sulata šokolaad vesivannil ning kasta martsipanisse pakitud aprikoosid sellesse (Avastasin enda jaoks, et parim võimalus konkreetsel juhul on kasutada supilusikat, millega palli šokolaadis ringi veeretada). Pane kaetud pallid küpsetuspaberile või fooliumile ning tõsta sellega kõigepealt sügavkülma, et šokolaad kiirelt tahkuks.
5. Umbes 5 minuti pärast tõsta tavalisse külmikusse, kust välja võta enne serveerimist.



Sisu saab martsipanilt parajalt mandli (või siis arahhise) maitset, martsipan ise on aprikoosimahla tõttu pehmeks muutunud. Hambaid või lusikat sisse lüües voolab välja martsipanimaitselist mahla, mis on kui magusaks kastmeks. Suus martsipanisse sulav šokolaad...kas paremaks saabki enam minna? Arvan, et lisaknihvi andmiseks võiks kuivatatud aprikoosi ning aprikoosipoolikute vahele panne ka veidi samast puuviljast tehtud džemmi. Või miks mitte selle asemel hoopis mandlilaaste? Magustoidule lisanduks veel üks erinev tekstuur.

Sele postituse annan üles ka üritusse Waiter, there's something in my... stuffed fruit/vegetables! , mille võõrustajaks seekord blogist Cook Sister pärit Jeanne.

Head isu!

Näpuotsatäis Eestit näpuotsatäie sibulaga

Kui plaanisin küpsetada midagi seoses Spittoon Extra korraldatud üritusega Waiter there's something in my...bread, tuli otsus sibulate kasuks kiiremini, kui jõuaks öelda musta lehma saba valge lehma taga. Lõuna-Eestis tehakse mingit muhedat sibulaleiba, mida meil siin põhjas muidugi müügil pole (nagu Eesti oleks väga suur või midagi!).

Aga rukkleivategu jääb minu jaoks veel tulevikku. Odrajahu ja kohupiim ajavad küllap asja ära. No ei saa sibulata. Jumal tänatud, et keegi neid ostnud oli, sest minu mäletamist mööda olin küll kõik ära söönud:)


Odrajahu-kohupiimakarask sibulaga
(kohandatud raamatust Eesti Rahvusköök)

125 g kohupiima
2 1/2 dl piima
1 muna
1 tl soola
1 spl suhkrut/mett
2 spl võid
2 1/2 dl odrajahu
1 1/2 dl nisujahu
1/2 tl söögisoodat
200 g tükeldatud sibulat

1. Sulata või pannil ning ning hauta selles sibul läbipaistvaks. Kui valmis, püreesta panni sisu ühtlaseks.
2. Määri keeksivorm võiga ning puista põhi ja servad üle jahu või mannaga.
3. Klopi muna lahti, lisa kohupiim, piim, sool, suhkur.
4. Sega jahud soodaga ning lisa.
5. Vala segu keeksivormi ning küpseta 180C juures 30-40 min



Karask tuli välja mõnusalt niiske. Ahjusoojalt oli puhas nauding paksud viilud lõigata ning lihtsalt palja võiga süüa. Tegelikult polegi nagu täna peale selle eriti midagi söönud. Sibula maitse jääb pigem taustale, kuid on täiesti olemas. Odrajahu annab juurde sellist omamoodi karmimat maitset, samas on kergelt ka magusust.


Originaalretseptis sibulaid polnud, seepärast otsustasin lisada ka 1/2 dl nisujahu (see võib olla veider algaja mõttekäik, kuid kuulge - toimis!). Et sibulasemat maitset saada, lisaksin neid rohkem, kuid siis juba püree asemel lisaks väikeste tükikestena, et maitset ka esiplaanil tunda oleks. Seekord otsustasin puhtama maitse nimel ürte mitte lisada, kuid tüümian või petersell passiksid hästi. Kõrvitsaseemned on samuti idee - kas sisse või peale.
Esivanematele igatahes aitäh.