Metsapesto

Oeh, olen kirjutamisega natuke tukkuma jäänud. Teate küll - suvi, vabadus, päike, kõikmuu.

Aga kuna helerohelisi kuusekasve veel leidub, ei saa ma sest viimasest katsetusest rääkimata jätta.

Ehk pole teie seas säänseid pesto-konservatiive, kes pärast basiilikuvaba segu pestoks nimetamist kohe kividega sihtima hakkaksid. Metsapesto kõlab ju lausluuleliselt. Kuusekasvud on ju metsast ja metspähklid nagu...ka:)

Metsapesto

50 g helerohelisi kuusekasve
25 g metspähkleid
1 küüslauguküüs
1 spl riivitud parmesani
umbes 4 spl oliiviõli
soola

1. Purusta kuusekasvud, pähklid ja küüslauk koos natukese oliiviõliga üsna ühtlaseks (kasutasin saumikserit, peaks saama ka köögikombainiga).
2. Lisa riivjuust ning piisvalt õli, et saada paras konsistents. Maitsesta soolaga.

Kasutada võib täitsa sarnsaelt basiilikupestoga. Makaroniroogades, saial...ja eriti krõbedal saial koos toorjuustu ning sügavpunaste tomativiiludega.

Maitse on üllatavalt värske.
Kujuta ette, et jalutad kuusikus. Värske õhk, puud kahisevad, sammal krudiseb jala all. Ja suurt sõõmu õhku kopsudesse tõmmates tuleb kaasa imemõnus värske kuuselõhn. Hea, eks? Lisa sellele sutt hapukamat tooni, mahedat metspähklimaitset, hea parmesani trotsi ja natuke küüslaugust käredust ning oledki valmis.
Siis serveeri seda tunnet krõbedal saial koos toorjuustu ja tomatitega...

...ja kes veel kuusekasve mingil ennenägematul põhjusel proovinud ei ole, siis selleks on tagumine aeg.

Ma viskan peotäie üle jäänud kasve vist otsaga sügavkülma. Värset kuusekasvuvõid tahaks ka südasuvehommikul kaerahelbekaraski otsa :=)

Kreemjas brokolisupp pestoõli ja kõrvitsaseemnetega

Ma ei jõudnud laupäeval seda suppi süües isegi mitte kordagi mõelda, et mu ees on kausitäis tervist. Olin nautimisega liiga hõivatud.
Ning arvestades sellega, kui tervislik kausitäis brokolisupii reaalselt on - see juba tähendab midagi;)


Kreemjas brokolisupp pestoõli ja kõrvitsaseemnetega
(4 portsu)

500 g brokolit
2 keskmist kartulit
kanapuljonigt
100 g toorjuustu
soola, valget pipart, suhkrut

serveerimiseks:
basiilikupestot
oliiviõli
kõrvitsaseemneid

1. Lõika ära brokoli õisikud, tükelda varred ning kooritud kartulid. Pane kartulid, brokolivarred ning pooled õisikutest potti ning vala peale nii palju kanapuljongit, et see köögivilju vaevalt katab. Kaas peale ja keeda 20 minutit.
2. Püreesta kogu potitäis, lisa ka toorjuust. Maitsesta soola, valge pipra ja sutsu suhkruga.
3. Vala supp tagasi potti, lisa ülejäänud õisikud ning kuumuta veel 5 minutit.
4. Sega pesto hulka veidi õli. Kui supp kaussi tõstetud, nirista peale veidi pestoõli ja puista natuke kõrvitsaseemneid.

Meeldivalt kreemjas toorjuustune supp. Kui õisikud on lõigatud väikesed, jagub neid piisavalt pea igasse lusikatäiesse. Päris pehmeks keeda need ei jõua ning annavad koos kõrvitsaseemnetega muidu nii kreemjale supile mõnusa krõmpsu. Kartulid teevad supi mehisemaks ning pesto üllatab mahedamaitselises supis oma tugevusega, luues väga hea kombinatsiooni.

Soovitan siin lahjemat puljongit kasutada (nt vähem kuubikut), et brokoli õrna matset mitte ära summutada. Tervislik osa tahab ka oma tähelepanu:)

Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga

Olen elus söönud vast 400 g kuskussi, seega ilmselgelt mingi ekspert ma ei ole. Ent tunne on, nagu oleksin selleks täiusliku viisi juba leidnud (juba? blöd... hiljem on järelikult igav) - paraja sortsu pesto ja piisava sibula-küüslauguga. Sel korral lisasin ka juursellerit (mis lihtsalt sattus teele ette), et toit saaks eriti roheline. Aga alateadlikult tegin seda ilmselt lihtsalt selleks, et isa rohkem kui poolt ampsu ära ei sööks. Kes võiks alateadvust nii geniaalse mõtte eest süüdistada?

Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga (2-3 portsjonit) 100 g kuskussi 1 dl vett õli, võid 1 keskmine sibul 1 küüslauguküüs umbes 100 g juursellerit soolt, suhkrut 2 spl pestot (serveerimiseks fetajuustu ja värsket kurki/kurgisalatit) Sulata pannil umbes supilusikatäis võid, lisa sellele sibul, küüslauk ja seller ning hauta kaane all madalal tulel, kuni sibul muutub läbipaistvaks ja ehk ka natuke pruunimaks. Lisa soolt ja julguse järgi suhkrut, sega läbi ning kuumuta kaane all veel minut. Samal ajal kui köögiviljad pannil valmivad, aja vesi koos sutsu õli ja soolaga keema. Arvesta sellega, et eraldi saavad maitsestatud köögiviljad ning ka pesto võib olla soolane. Eemalda vesi tulelt, sega sisse kuskuss. Kata kaanega ning lase mõned minutid paisuda. Tõsta paariks minutiks tagasi madalale tulele ning lisa pesto. Segamiseks ja terade üksteisest eraldamiseks kasuta kahvlit. Sega hulka kõik, mis pannil. Söö soojalt. Kõrvale soovitan fetajuustu ja värsket kurki.

Tundub, et olen viimasel ajal korduvalt mitu päeva sooja söögita olnud, seega oli see tõeline meelehea. Eriti arvestades meie vinduvat talveilma ja akna taga lärtsuvat lumeplöga.

Toit levitab kööki mõnusat lõhna ning on nii armsalt roheline, maitseb täpselt nagu üks kiire lohutustoit maitsema peab. Kärtsult soolane feta ja mahedalt värskust lisav kurk on heaks kaaslaseks. Aga, kuulge, võib-olla see armas roheline värv peletaski mu isa minema? Me ju oleme ikkagi kartulimaa-inimesed, mitte mingid rohusööjad. Mina olen see närukael, kes kõike järsku ära tahab rikkuda.

Lootes et ükskord õnnestub. Kuid selle tee peal tuleb veel palju rohelist tundmatu päritoluga toitu süüa.

Vahemerepärane marineeritud Halloumi juust

Kuigi hoidsin sellel juba pikemat aega poes silma peal, ostsin alles nüüd esimest korda Halloumi juustu. Jah, kui hind rahakotiraudu ehmatav poleks, võiks seda ju külmkapis tiheminigi kohata. Helevalge, tihke, veidi kihilise tekstuuriga, mõnest kohast kergesti murenev, kummine, sile, natuke kriuksuv, mahedamaitseline, väga soolane - minu esimesed muljed.

Algselt on Halloumi pärit Küproselt ning seda on valmistatud lamba- ja kitsepiima segust, nüüd on tihti aga koostises ka lehmapiim. On oluline teada, et tänu kõrgemale sulamispunktile on juustu võimalik küpsetada ja grillida ja praadida, ilma et see eriti kuju muudaks.
Üsna karmilt soolane maitse on hea salatites, kuid mitte niisama suupistetes. Et sellest lahti saada, viskasin juustutükid ööseks vette likku, korra vahetasin ka vett. Idee oli Halloumist saada nipsakad näpusnäkid ja nii lasin sellel külmikus veel ühe päeva marinaadis istuda.


Vahemerepärane marineeritud Halloumi juust

150 g Halloumi juustu
3 tl pestot
3/4 dl oliiviõli
5 päikesekuivatatud tomatit

1. Lõika juust ampsusuurusteks tükkideks. Kui soovid soolast maitset vähendada, leota neid üleöö vees.
2. Haki tomatid pisikesteks tükkideks ning sega pesto ja õliga. Lisa juust ning lase sellel vähemalt päev külmikus marinaadis seista.



Niisiis, väike kausitäis marineeritud juustu. Mis edasi? Et teha suupisteid, nõruta Halloumi ning kuivata (köögipaber on heaks abiks) - väikesed pesto- ja tomatitükid teevad ampsud armsalt kirjuks. Juustu saab edukalt kasutada salatites, kus marinaad võib täita salatikastme kohta (mina viskasin seda näiteks bataadisalatisse, kuhu lisasin ka veidi jogurtit). Koos marinaadiga praetult sobib Halloumi kõiksuguste roogade juurde - mina olin piisavalt laisk, et piirduda röstsaiaga, millele panin lisaks toorjuustu ning hiina kapsast.



Marineeritud Halloumil on üsna palju maitset. Mõte töötab: ehk võiks seda ka pikemaks ajaks marinaadi jätta, purki või nii? Halloumi säilib ju üksipäiniski üsna kaua värskena. Oh aitäh sulle, Küpros.