Brunost : Norrakate magus pruun juust

Jah, kui ma ütlen magus, siis ma ka mõtlen seda!

Enne juulikuist Norra reisi polnud ma millestki säärasest kuulnudki ning esimene pilguheit pruunile juustule hommikusöögilauas päädis sõnadega à la 'lahe, neil on suitsujuustu!'. Tegelikult...ei olnud. Pealegi tekitas kahtlust lauanaaber, kes juustuviilaka šokolaadisaia peale asetas.

Järgmine kohtumine tegi juba natuke targemaks. Paadireisil olles ostsime vahvleid ning arvake ära, mida kõrvale pakuti - sedasama juustu. Kui giidilt kohaliku toote kohta küsisin, sain vastuseks, et norrakad mõtlevad sellest pigem nagu karamellist, mitte juustust. Nii! Päevi hiljem olime ent peaaegu ise tunnistajateks, kuidas ühes vabaõhumuuseumis rahvariietes tädid pruuni juustu valmistasid, seal oli mul aega ka rohkem pärida - ja julgust kõiki kuuldud sõnu uskuda.

Brunost (otsetõlkes 'pruun juust') valmib, kui vadakut, koort ja piima üheskoos keedetakse. Protsess on üsna pikk ning lõpuks aurustub peaaegu kogu vesi, laktoos (piimasuhkur) karamellistub, andes juustule selle iseloomuliku maitse. Tekkinud mass jahutatakse.

Norras supermarketist pruuni juustu ostmine võib esimesel korral aga keerukas olla (või õigemini - oligi), sest valida saab laia sortimendi seast. Tooted erinevad koostise, rasvaprotsendi ja tekstuuri poolest. Populaarseim on Gudbrandsdalost - sellele on lisatud teatud koguses kitsepiima. Geitost on kas täielikult või osaliselt kitsepiimast tehtud. Fløtemysost kasutab vaid lehmapiima. On olemas ka määrdejuustuvariant, mis saavutatud lühemat keetmisaega kasutades - Prim.

Kõige tavalisem on Brunosti süüa saiakattena (eriti hommikusöögiks). Tegelikult käivad Brunost ja juustunuga kokku kui rama lama lama ke ding a de dinga a dong, sest nii on seda kõige kergem lõigata. Tõsi, külmkapist võetuna on juust piisavalt kõva, et asja ajab ära ka nuga, kuid toas seisnuna meenutab selle tekstuur pigem plastiliini. Võrratult ja tugevalt maitsvat suussulavat plastiliini, mis on magus ning samal ajal just kui veidike soolane, maitseb nii karamelli kui juustu moodi ja meenutab natuke mingeid teatud kooreiiriseid.

Sügavalt sõltuvust tekitav!
Kui peaks leiduma keegi, kellel on pruuni juustu valmistamiseks reaalne retsept välja pakkuda (või kellel on sellega mistahes kogemusi), siis palun kõva häälega karjuda!

Taarapõllu talu köögivilja- ja marjajahud

Sattusin ühel pühapäevasel päeval Nõmme turule ning sealsest pisikesest ökopoest vutimune ostes märkasin seinale kinnitatud kotikesi - sees mitmed köögiviljadest ja marjadest tehtud jahud. Vau-efekt. Oli peedist, õunast, astelpajust, sõstardest... kokku olevat erinevaid paarkümmend sorti, lisaks köögiviljadele ja marjadele ka seentest (seenejahu tegemine on ka mul plaanis olnud). Viskasin endalegi ühe peedijahu kotti, mis seal siis ikka.

Maalehe artiklist loen, et sarnast toodet mujal Eestis ei toodetagi. Võrumaal asuvas Taarapõllu talus tehake 'jahusid' mahlade ja mooside valmistamisel tekkinud jääkidest, mis pärast kuivatamist jahvatatakse.

Nüüd siis mõtlen, mida ostetud peedijahuga peale hakata. Teeks pikkpoissi? Hakkliha juurde tundub see kuidagi sobiva lisandina. On kellelgi ideid? Või ehk isegi kogemusi? See Eesti toode tundub eriliselt huvitav.

Poeleid - kaerakliimagustoit (ja veel milline!)

Sattusin sel nädalal Stockmanni poodlema ja leidsin jogurtiletist huvitava totsiku: soomlaste tehtud hapendatud kaerakliimagustoidu Yosa. Kaerakliid on fermenteeritud probiootiliste bakterite abil, mis peaksid seedesüsteemile turgutavalt mõjuma.


Tegelikult kõlab ikka natuke kummaline, kui sellist asja varem näinud pole, eks? Uudishimuga ostsin valikust kohvimaitselise topsi (oli ka õuna-kaneeli ning marjadega). Sööma hakates täpselt nagu jogurt, tekstuuri poolest. Esimesed suutäied tekitasid aga organismis (või lihtsalt alateadvuses?) tunde, just kui miski oleks valesti. Ei, mitte halvas mõttes - maitse oli lihtsalt ootamatu. Hapukas ja pakatas esimesel hetkel värskusest nagu seda teeks mõni mahl (eks oma osa on ehk ka koostises oleval veehulgal). Suus muutus maitse natukese aja pärast rohkem 'jogurtiseks'. Maitset oli igas ampsus üsna palju ning poole topsi peal oli nii organism kui alateavus sellega harjunud.

Tootjad promovad muidugi ka piimatoodete-, kunstlike magusainete- ja kolesteroolivabadust, kiudainesisaldust ning rasvavähesust. Olgu tervise taasleidmisega, kuidas on, aga soovitan proovida juba erilisuse pärast.
Soomes laagris olles nägin poes ka kaerapiimast tehtud jäätist, aga paraku oli seda ainult pirakas pakis. Keegi ei tahaks vabatahtlikuna ise valmistada?