neljapäev, 8. november 2007

Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga

Olen elus söönud vast 400 g kuskussi, seega ilmselgelt mingi ekspert ma ei ole. Ent tunne on, nagu oleksin selleks täiusliku viisi juba leidnud (juba? blöd... hiljem on järelikult igav) - paraja sortsu pesto ja piisava sibula-küüslauguga. Sel korral lisasin ka juursellerit (mis lihtsalt sattus teele ette), et toit saaks eriti roheline. Aga alateadlikult tegin seda ilmselt lihtsalt selleks, et isa rohkem kui poolt ampsu ära ei sööks. Kes võiks alateadvust nii geniaalse mõtte eest süüdistada?


Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga
(2-3 portsjonit)

100 g kuskussi
1 dl vett
õli, võid
1 keskmine sibul
1 küüslauguküüs
umbes 100 g juursellerit
soolt, suhkrut
2 spl pestot
(serveerimiseks fetajuustu ja värsket kurki/kurgisalatit)
  1. Sulata pannil umbes supilusikatäis võid, lisa sellele sibul, küüslauk ja seller ning hauta kaane all madalal tulel, kuni sibul muutub läbipaistvaks ja ehk ka natuke pruunimaks.
  2. Lisa soolt ja julguse järgi suhkrut, sega läbi ning kuumuta kaane all veel minut.
  3. Samal ajal kui köögiviljad pannil valmivad, aja vesi koos sutsu õli ja soolaga keema. Arvesta sellega, et eraldi saavad maitsestatud köögiviljad ning ka pesto võib olla soolane.
  4. Eemalda vesi tulelt, sega sisse kuskuss. Kata kaanega ning lase mõned minutid paisuda.
  5. Tõsta paariks minutiks tagasi madalale tulele ning lisa pesto. Segamiseks ja terade üksteisest eraldamiseks kasuta kahvlit.
  6. Sega hulka kõik, mis pannil.
  7. Söö soojalt. Kõrvale soovitan fetajuustu ja värsket kurki.

Tundub, et olen viimasel ajal korduvalt mitu päeva sooja söögita olnud, seega oli see tõeline meelehea. Eriti arvestades meie vinduvat talveilma ja akna taga lärtsuvat lumeplöga.

Toit levitab kööki mõnusat lõhna ning on nii armsalt roheline, maitseb täpselt nagu üks kiire lohutustoit maitsema peab. Kärtsult soolane feta ja mahedalt värskust lisav kurk on heaks kaaslaseks. Aga, kuulge, võib-olla see armas roheline värv peletaski mu isa minema? Me ju oleme ikkagi kartulimaa-inimesed, mitte mingid rohusööjad. Mina olen see närukael, kes kõike järsku ära tahab rikkuda.

Lootes et ükskord õnnestub. Kuid selle tee peal tuleb veel palju rohelist tundmatu päritoluga toitu süüa.

2 kommentaari:

Riin ütles ...

Proovisin täna seda toitu. Mulle meeldis, huvitava maitsega oli. Soola kohapealt on sul õigus, pingutasingi natuke üle, aga muidu täitsa mõnus. :)

Evelin ütles ...

Vahva!:)

Ja millegipärast on suur osa meil müüdavatest pestodest hirmus soolased. Aga eks seda tuleb siis millegagi mahendada...