See oli suvi. Pikad-pikad päevad, ülevoolavalt päikest ja kerged salatid, mis ootusärevalt magustoidule mõtlesid. Kui hea oli siis jahedast laimikreemikorv võtta ning väikeste suutäitega sööma hakates avastada, et pool pudenevat korvi tuleb ühe mahlase ampsuga suhu pista. Ja kuna nendest ampsudest juba sõltuvus kippus tekkima, saatsin retsepti ka Oma Maitsesse ning voila! olin oktoobrikuus paari auhinna võrra rikkam. Miks korvid sulavad on? Sest suvekuumaga neid algses ilus ringi toimetada ei saa - želatiin teeb oma trikke (kuigi maitse julgete sööjate jaoks säilib). Praeguse ilmaga - ainult kättevõtmise asi!
Ajakirjas ilmunud pildil nõnda meelitavalt kollast kreemi polnud, puudusid küllap päikesekülluses värsket rohtu söönud õnnelike kanade munad (igal eestlasel peaks selleks puhuks maakodu olema!).
Retsepti järgi õnnestub teha nii päris väikeseid ühe-ampsu-suupisteid kui parajaid purakaid koogikesi. Minu meelest aga mida väikesem, seda mõnusam: igas ampsus palju maitset ning pärast mahub veel mitu tükki süüa:) Lihtne on muidugi kasutada ka poest ostetud valmis muretaignakorve, kuid neid on üsna mugav ka ise metall- või muffinivormides teha. 300 g valmiskorvide sisse mahtus minul umbes 2/3 kreemist.
Laimikreemikorvid
3 muna
3 munakollast
200 g võid
180 g suhkrut
1 dl laimimahla
vanilli
punase sõstra mahla (või mõnd muud haput mahla)
želatiini
kirsse/mureleid/vaarikaid
muretainast või valmis taignakorve
1. Kreemiks sulata potis või. Seejärel vispelda juurde suhkur, laimimahl, munad, munakollased ning vanill. Vispelda edasi keskmisel kuumusel, kuni kreem muutub tihkemaks (umbes 10 minutit).
2. Soe kreem vala (jahtunud) valmis korvidesse ning aseta vähemalt tunniks külma.
3. Nüüd tarretisekate. Kanget mahla võid lahjendada veega (mina seda ei tee - maitset rohkem). Paisuta selles paras kogus želatiini ning sulata veevannil või mikrolaineahjus. Lase natuke jahtuda.
4. Kaunista kreemikorvid marjadega ning vala üle mahlatarretisega. Aseta tarretumiseni külma.
Hapu-magus-mure-kreemjas-mahlased korvid on tihti teetassi kõrvale etemad kui koogilõik. Tasapisi murenevalt on neid lihtsalt muhe nautida.
Kummalisel kombel aga paraku pigem oktoobrikuu lõpu poole auhinnale (õli-mahlad-margariinid) järele minnes oli paaril margariinil juba kuupäev ületatud. natuke nadi mulje, arvestades, et nende säilivusaeg tegelikult kaugele ulatub. See on aga ainus negatiivne asi, mida Oma Maitse kohta öelda saan. Auhinna puhul oleks siis võinud aga vähemalt enne hoiatada, et järeleminemisega kiire - muide võib olenemata heast üritusest suu viltu jääda.
esmaspäev, 26. veebruar 2007
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar