Küdooniad enne tarvitamist tavaliselt küpsetatakse. Oma kõrge pektiinisisaldusega sobivad nad hästi moosiks, hispaanlastel on huvitav roog membrillo (quince paste), mida traditsiooniliselt süüakse koos Manchego juustuga. Või äkki teha küdooniatarretist? Seda puuvilja võib rahus lisada ka kõikidesse õunu sisaldavatesse retseptidesse (eelistatult sellistesse, mis eeldavad küpsetamist) või õunu sellega asendada.
Minu esimene küdoonia tahtis saada moosiks.
Küdooniamoos kaneeliga
250 g küdoonia viljaliha
250 g suhkrut
1/2 dl vett
1/4 tl kaneeli
1. Vala kastrulisse suhkur ja vesi ning lase keema. Sega, kuni suhkur on lahustunud.
2. Koori küdoonia ning lõika välja südamik. Lõika väiksemateks tükkideks ning püreesta.
3. Lisa püreeritud küdoonia ja kaneel kastrulis olevalt siirupile, sega läbi ning lase umbes 5 minutit keeda.
4. Vala moos väiksesse purki ning lase jahtuda - esmalt toatemperatuuril, siis säilita külmikus.
Ma ei ole tegelt moosi-inimene. Aga ilmselt lollitas kaneel mind seekord ära, sest see oli hea! Kaneel annab päris julgelt maitset. Sõime küpsistel, saial, segasime jogurtisse ja surkasime pudru sisse. Veidikese toorjuustuga segades saab väga mõnusa saiakatte.
Nüüd mida teha teise küdooniaga?
P.S. Lähen täna umbes nädalaks Gruusiasse, seega olge valmis Gruusia juustuks, sest mina olen Gruusia SPA-ks igatahes valmis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar