esmaspäev, 17. detsember 2007

Suti tagasivaatamist ja üks äärmiselt hea retsept

Tänasest on minus juba natuke toidublogiveterani, sest täis on üks aasta, mis oli täis nii võrratuid maitseelamusi kui ka hunnikutes õhku paisatud sõnu nende kirjeldamiseks. Päris hirmutav.

Olen endast kogu plämasuramura vahel maha jätnud 70 kandis erinevat retsepti, millest ehk pooled on omalooming. Ei hakka üle arvutama:) Olen ahminud Gruusias ja Norras, šokolaadikoogi taga korra teiste blogijatega kokku saanud, aasta lõpuks raamatussegi sattunud. Üsna hästi!

Pidev kroonikakirjutamine on vast natuke rohkem katsetama pannud küll, aga üleõhtused kiired tsiuhtsäuh õhtusöögid, mis tihti just need kõige geniaalsemad tunduvad, jäävad tavaliselt kajastamata. Kõht on tühi. Ja fotokas on ülalkorrusel. Ning patareid on tühjad. Aga eks visake õhukeselt viilutatud porgandid mee ja või ja kõige heaga külmkapist pannile ning minulik õhtusöök ongi valmiiis.

Aga - tagasi vaadates. Alustasin omamoodi rabarberi-kamakoogiga, siis tulid lemmikud sibulamarmelaad, toscaküpsised, laimikreemikorvid, õuna-sibulasupp, mooniseemnekook kohupiimaga, kohupiimavaht musta teega, brokoli pistaatsiapähklivõiga, india pähklist pralineemaiustus, röstitud bataadid, sibulapirukas. Oeh. Need on piisad, ma ütlen.

Aitäh-aitäh kõigile, kes vaatajanumbri parajalt suureks on kasvatanud! Kasutangi oma privileegi küsimiseks (jah, ka kõigilt neilt, kes suud siiani lahti teinud ei ole) - Mis on meeldinud? Mis mitte? Mida keegi järele on proovinud? Olen üsna suur kõrv.

Nüüd aga lubatud retsept. Kuidas teile meeldiks teha...

...seda?

Õunakaste e mitme sentimeetri paksune must asi potipõhjas
(tööd jätkub kahele inimesele ja mitmeks päevaks)

4 dl õunamahla
1 dl suhkrut
tükk kaneelikoort
jupp vaniljekauna
  1. Mõõda kõik ained paksupõhjalisse potti ning aja keema.
  2. Jäta pott päris elavalt mulisema, tegele oma asjadega, kuid viska sellele aeg-ajalt pilk peale.
  3. Kui kaste on 10 minutit keenud, otsusta, et aega läheb veel ning mine tegele veel oma asjadega.
  4. Mine tšeki natukese aja pärast kastet.
  5. Ürita potist tulevat paksu tossu külma kraaniveega summutada.
  6. Anna alla ja viska pott lihtsalt aknast välja lume sisse.
  7. Vannu võimalikult palju.
  8. Ava kõik aknad, mille leiad ning kindlasti ka see, mida sa hiljem enam kinni ei saa, nii et pead selle all oleva radiaatori maksimumi peale panema, et mitte surnuks külmuda.
  9. Vehi kätega, et toss aknast välja läheks (ei aita).
  10. Ürita pott lume seest kätte saada. Kui selle sisse näed, vannu veel.
  11. Puhasta pott kesteabkuidas ja viska must asi minema.
Tegijail, jah, juhtub. Jah, mul on häbi. Jah jah jah.
Jah.

Aga mis siin edasi saab? Allkorrusel on ennejõuluselt hunnikuis piparkooke ja käsitöökomme, aga nendest kuulete tasapisi. Teine aasta tuleb sama kindlalt kui esimene lõppes:)

9 kommentaari:

Unknown ütles ...

Sa oled supertubli ja blogi on olnud üks mõnus lugemine.
Kahjuks mul jäi see telekokkamine nägemata.

Jätka samas vaimus!

Evelyn ütles ...

Tere,
mina olen üks sinu salalugejatest. Sattusin siia juhuslikult üle poole aasta tagasi ja sa võitsid mu südame just oma toredate juttudega kokkamisest. Ma ise olen väga kehv toiduvalmistaja, sellepärast mulle meeldibki lugeda, et keegi võib seda nii lihtsalt ja loomulikult ja vaimustunult teha.
Järgi olen proovinud teha seda hästi juustust pirukat ja tuli maitsev. Aga nagu öeldud, ma pole suurem asi kokkaja:))))
Telekast nägin sind ka, jälle juhuslikult, aga kohe mõtlesin, et see pead sina olema ja olidki:)
Jätka samas vaimus ja tänud toreda lugemise eest.

Anonüümne ütles ...

Eh-eh, mulle meeldib puhtalt ideede hulk, mida su kirjutiste lugemine tekitab; kuigi enamasti vabal ajal tatsun ringi ja siis unistan toidust, mis teha võiks.
Olen aga proovinud šoksi, imelikku leiva-saiavormi (omg), siis kohupiimavahtu jäätisega. Ahjajaja, sinu leitud sidrunikooki peab kindlalt proovima... Lusikata süüa.

Tänks igatahes suurepärase toidublogi eest. Enne polnud ühtegi lugenudki :P

Evelin ütles ...

Triinu, aitäh:) Kööki mind siiski askeldama ei lastud, istusin oma minutid niisama sohval ja ajasin tarka juttu suust välja. Aga, noh, kes tulevikku ette teab:D

Evelyn, 'salalugeja' kõlab nii armsalt! Minu jaoks on natuke naljakas mõelda, et lugeda võiks keegi, kelles parajat annust fanatti pole, aga vast seda enam teeb sellest kuulmine rõõmu. Veelgi naljakam on muidugi see, kui juba ära tuntakse:D

Jousou, kuule, ma pidin praegu toolilt alla kukkuma su sõnu lugedes, aga aitäh:D Muide, štoo eeto - kohupiimavaht jäätisega?;)

Thredahlia ütles ...

Toimekat veteranistaatuse tähistamist! :D
Ja aitäh ideede eest, sest isegi kui ma magusaga eriti eksperimenteerima ei kipu ja enamasti traditsioonilisele truu olen, siis inspiratsiooni on alati vaja :P

Anonüümne ütles ...

Näh, mis mõttes =)
Ja 'kohupiimavahu' all mõtlesin seda toredat kohupiima-muna-teesegu katsetust ja siis jäätust kõrvale, kogu lugu.

Evelin ütles ...

Thredahlia, sinul luban ideid alati varastada;)

Jousou, noh, saad aru küll. Ma olen ainult sind pitsat tegemas näinud ja seda ka teisest ruumi otsast.
Ja nüüd ma sain aru. Ma lihtsalt olin natuke segaduses enne:D

kadri ütles ...

Mina nüüd tulin tunnistama seda avalikku saladust, et MA OLEN SU BLOGI PAADUNUD LUGEJA! (okei, sa teadsid seda enne ja jääd alati teadma ka, et minust sa lahti ei saa!) Aga saladuskatte all võin midagi öelda, mida sa võib-olla ei teadnud: MU ÕDE ON KA SU BLOGI PAADUNUD LUGEJA!
Tavaliselt ongi nii, et kui me kunagi lõpuks üle mitme kuu samal ajal ühe arvuti taha satume ja sirvime neid must-look lehekülgi ja jõuame sinu toidublogini, siis tema on alati see, kes ütleb: "Ou, kuule, lähme edasi, mul on see loetud!" Ja siis pean mina häbiga tunnistama, et viimased kaks sissekannet on lugemata. Aga siis loeb tema ka ja nii me veidike vesistamegi koos. (Okei, mitte veidi, vaid päris palju eksole!)

Ja puhas tüüpika on see ka, kui ma lõpetan kuskil hilistel õhtutundidel aka varajastel hommikutundidel oma kodused tööd ning otsustan enda premeerimiseks siia lugema tulla, et paremad unenäod tuleksid. Tulemust tead isegi - Kadri jätab siia suuremal või väiksemal hulgal väga (ma rõhutan sõna väga) tühjakõhukommentaare, sest hommikusöök on mägede taga, kuid magu ja soolikad annavad juba mitmendat tundi häälekalt teada, et on viimne aeg nendele tegevust pakkuda.


Nüüd tuli pikalt, aga ma tean, et sulle meeldib pikalt, eks?
Ja tean ka seda, et see aasta sinu kirjutiste seltsis on vaimustav olnud.
Ja seda tean ka, et järgmine aasta tuleb sama vaimustav, kui mitte vaimustavam.



K

Evelin ütles ...

Kadri, ma olen sinu fänn ka:D

Noh, jah, ma muidugi parajal portsul imestasin, et Liina, kellega ma reaalselt üsna vähe kokku olen saanud, ei suutnud jätta mulle seda kingitust ostmata;) Aga aitäh, väga armas!