Mooniseemnesõltlased! Pärast selle koogi söömist küll vahele ei tasu jääda.

Paljude narkotestide tulemused oleks pärast mooniseemnetega koogi söömist tõesti positiivsed. Isegi ühe koogilõigu puhul. Ja isegi veel kaks päeva hiljem. Seega võib vaid ette kujutada - neljapäeval koosnes terve mu lõunasöök sellest koogist. Pean ma end nüüd süüdlasena tundma? Samas lugesin ühest pagarist, kes iga päev 2 liitrit mooniseemnetest keedetud teed oli joonud (4 kg seemneid selle koguse peale) ning see ei olnud mitte hästi lõppenud. Kui juba World Wide Web nii ütleb...peab sel ka tõepõhi all olema. Enne veel aga kui hakkan vanduma, et enam iial mooniseemnete lähedussegi ei lähe, tutvustan oma sellenädalast pattu.


Tegelikult oligi mul lihtsalt isu mooniseemnete järele (kõlab juba sõltuvuse moodi, või mis?). Püüdsin tulutult leida retsepti, kus neid oleks vähemalt terve kuhi (ehk on need illegaalsed?), ent jälle tuli kõik ise välja mõelda. Hoiatan, et siin on tõesti korralikult mooniseemneid ning ma ei räägi enam mingist narkotestist. Kui need ikka ei maitse, oleks parem otse mõnd teist postitust lugema asuda.


Mooniseemnekook kohupiimaga

400 g kohupiima
300 g maitsestamata jogurtit
2 spl mannat
3 muna
1 1/2 dl + 3 spl suhkrut
100 g mooniseemneid (jahvatatud)
1/2 spl sidrunimahla
vanilli

1. Kui on olemas juba valmisjahvatatud mooniseemned, pole probleemi. Muul juhul tuleb need aga peeneks jahvatada - mina kasutasin selleks vana head kohviveskit.
2. Sega kausis kokku kohupiim, jogurt, 1 1/2 dl suhkrut, vanill, sidrunimahl ja manna. Lisa ükshaaval munad.
3. Vala 1/3 segust väiksemasse kaussi ning lisa sellele mooniseemned ja lisaks 3 spl suhkrut.
4. Määri küpsetusvorm rasvainega ning kata selle põhi mooniseemneseguga. Vala peale kohupiimasegu ning küpseta 175C juures umbes 1 tund.
5. Kui suudad, siis oota, kuni kook on täielikult jahtunud ning serveeri siis, soovitatavalt isegi alles järgmisel päeval. Võib ka soojalt süüa, kuid soovitan siiski kannatust harjutada.



Nagu juba öeldud - parajalt mooniseemnelist maitset. Ema kommenteeris, et natuke liiga mõru, kuid mulle nii ei tundunud - eks see ole maitsemeele asi. Sidrunimahla maitset on kergelt tunda ning kook on meeldivalt mahlane, seda eriti järgmisel päeval (mis ehk põhjendaks ka mu neljapäevast lõunat). Mooniseemnete hulka võib ka muidugi vähendada või sidrunimahla hulka tõsta - maitse järgi. Soojalt serveerides valaks mina peale külma piima või viskaks otsa tüki jäätist.

Tegelikult vannun, et mooniseemnete lähedale lähen ikka ja jälle. Maitse, mitte oopiumi pärast.