Pühapäev, 15. november 2009

Kärts ja mürts! Ja suppi ka.

Tere!
Woooooop yayayay, ma olen tagasi ja lahedam kui varem!

Noh, võib-olla.
Aga igatahes olen end viimaste kuude jooksul kogunud ja Eesti ellu sisse elanud. See on lausmüstiline, kui suure põntsu mu Tšiili-seiklus kokkamisharjumusele pani. Esimestel kuudel ideed voolasid, aga peres, kus elasin, ei tahtnud ema mind eriti kaheruutmeetrise köögi lähedale lasta ning pealegi oleks silmakirjalik olnud aina kohalikke delikatesse koju tassida, kui seal saia peale singi ostmisekski alati raha ei jätkunud. Elasin aasta jooksul mitmes kodus ning väga erinevates majanduslikes olukordades, aga harjumus mitte süüa teha jäi sisse. Halb, noh, muidugi.

Ent ühiskonnas, kus pea alati teeb süüa ema või majapidajanna (sest pere sööb koos!)? Kus olukord kõikus hommikusöögi puudumisest selleni, et teenija juustusaiad ja tee voodisse tõi? Ah, rohkem kui mõistlik.
Sõin ja muutsin harjumusi kuhjaga, ajasin kahe suupoolega sisse avokaadot, supileeme seest väljaurgitsetud maisi, maailma parimat kuningkrabi, saia, saia, saia, veel saia, odavat rämpsumaitsega šokolaadi ning veel natuke saia, peale liitrites cocat ja pulbrijooki, rasva, õli, õlis küpsetatud rasva, kõike milles liialt värvaineid/viinereid/muid mõrvareid. Kuid õppisin ka palju uut.

Minu kaerahelbepätse, hakklihakastet, kirjut koera ja saiavormi ei unusta Ladina-Ameerika igatahes aga kunagi.

Tühjade kätega ma siia ei tule, kaasas on üks täna sündinud porgandisupp, mis oli nii soojendav ja meeldivalt piprane, et sulatas pea õueski lume ära.
(ai, oma halva-nalja-vaba teksti pean vist harjutama veel)


Vabal valikul võib siin ära jätta pähklid või tüümiani või fetajuustu või ise teate, mis talveõhtul külmkapis on.

Porgandisupp tüümiani, fetajuustu-lisandi ja metspähklitega
(neli portsu)

1 sibul
400 g kooritud porgandeid
8 dl kanapuljongit
soola, musta pipart
(paar spl vahukoort/hapukoort/toorjuustu)
3-4 tl mett
tüümiani

50 g fetajuustu
50 g maitsestamata jogurtit (miks ka mitte koort selle asemel, peaasi, et vedelamaks teeb)
sidrunimahla

metspähkleid
  1. Tükelda sibul ja hauta paksupõhjalises potis või ja õli segus klaasjaks, umbes kümme minutit.
  2. Lisa tükeldatud porgand ja puljong, keeda kuni porgand on pehme (20-30 minutit).
  3. Vahepeal sega fetajuust koos jogurti või koorega kreemjaks ning lisa maitse järgi sidrunimahla (soola on fetas juba piisavalt). Uhmerda või tükelda pähklid noaga.
  4. Püreesta pehmeks keenud potitäis ja vala tagasi potti.
  5. Maitsesta supp soola, musta pipra (julgelt!), mee ja tüümianiga. Lisa veidi koort/hapukoort/toorjuustu, kui tahad et see kreemjam oleks.
  6. Serveeri supp soojalt koos fetalisandi ja metspähklitega
Kontrastid selles supis on marud. Supp ise on mesine, soe, magusjas, veidi pipraselt õhetav, nii et soolane, sidrunihapu ja külm fetajuustulisand tundub just kui teiselt planeedilt. Aga ilmselt on see suhe nagu Pretty Womanis, kus Richard Gere ja Julia Roberts kokku jäid olenemata sellest, et üks oli rahulik ärimees ja teine rahutu prostituut.
Pealegi, tüümian ja metspähklid annavad mõlemad juurde heas mõttes puiset maitset, kogu krempli rüselemist natuke tagasi tõmmates.

Täiuslik pealekas suusatamisele!

Laupäev, 24. jaanuar 2009

Valge šokolaadi-kohvitrühvlid kuivatatud maasikatega

Oh, mis rõõm, lõppude lõpuks jõudsin kombinatsioonini väärt maitse pluss väärt internetiühendus. Ehk te ei usu mind, aga see on maagiline tunne, justkui hetkeks oleks seesama inimene, kes kuus kuud tagasi:)

Mu kokkamisvõimalused on ka sutt lihtsamaks muutunud, hurraa, ning ehk kuuleb must nüüd natuke tihedamalt, pöidlad pihku!

Kotitäis trühvleid läks külakostiks perele, kelle juures kaks nädalat tütreks olin (mu sibulapiruka retsept jääb neile vist maitsvaks perereliikviaks)


Valge šokolaadi-kohvitrühvlid kuivatatud maasikatega
(30)

200g + 160g valget šokolaadi
½ dl vahukoort1
½ tl lahustuvat kohvipulbrit (või espressopulbrit, või eksperimenteeri kohviekstraktiga)
1 spl kuuma vett
umbes 20 g kuivatatud maasikaid(röstitud) kookoshelbeid

1. Tükelda valge šokolaad väikesteks tükkideks.
2. Kuumuta vahukoor keemiseni ning vala šokolaadi otsa, sega hästi kuni šokolaad on sulanud.
3. Sega kohvipulber kuuma veega ning lisa segu vähehaaval šokolaadile, maitstes et saada just meeldivat maitsekangust (kui kõik lisada, on kohvi maitse päris tugev, aga jätkuvalt hea;))
4. Tükelda kuivatatud maasikad pisikesteks tükkideks ning lisa šokolaadisegule. Tõsta segu umbes pooleks tunniks külmkappi.
5. Sel ajal kui šokolaad külmas passib, rösti ära kookoshelbed, kuival pannil ja madalal kuumusel (kasutasin gaasipliidi miinimumkuumust – täiuslik). Jäta jahtuma.
6. Vormi šokolaadisegust pallikesed ning tõsta tagasi külma tahkuma.
7. Sulata ülejäänud šokolaad veevannil või mikrolaineahjus ning pane röstitud kookoshelbed väikesesse kaussi (kui šokolaadi mikrolaineahjus sulatad, pead seda poole trühvlitegemisprotsessi ajal uuesti tegema, sest šokolaad kipub tahkemaks muutuma)
8. Pista trühvlid esmalt šokolaadisse, seejärel veereta kookoshelvestes ning jäta fooliumile või küpsetuspaberile tahkuma (mina veeretan trühvlit šokolaadis teelusikaga, kukutan siis kookoshelveste otsa ning keerutan katmiseks kahvliga, ent nii, et klompide vältimiseks šokolaad kahvlit ega kausikest ei määriks).
9. Tõsta trühvlid tahkumiseks külmkappi ning hoia hiljem külmkapis või toatemperatuuril.



Mõrusus kohvist (ning suts ka suhkruta röstitud kookoshelvestest) tasakaalustab ülemäära magusat valget šokolaadi imehästi, piisavalt et lisada magusaid kuivatatud maasikaid. Need annavad suvise lõbusa nüansi, kohv teeb trühvlitest ju alati nagu täiskasvanu-versiooni.
Oleks maru sedasama šokolaadisegu tervete kuivatatud maasikate ümber mässida ning nõnda suuri trühvleid teha, nii tuleks maasikamaitse palju rohkem esile ka, sest praegu trühvlid just „maasikas!“ ei karju, pigem „kohv! Mm! Mõrumagusmagus! Veel üks!“