Kolmapäev, 21. november 2007

Ohio Shaker lemon pie: palju sidrunit ja rohkemgi veel

Väike hoiatus: kook sisaldab terveid sidruniviilakaid.
Kui su maitsmismeel kannatab kergema- või raskemaloomulise sidrunifoobia all, siis on praegu parim hetk lahkumiseks. Kui mitte...siis oled seda siin terve elu oodanud.

Mis Shaker? Kes Shakers? Tegemist on usulise grupiga, kelle ametlikuks nimeks on the United Society of Believers in Christ's Second Coming (Kristuse Teise Tulemisse Uskujate Ühendus)Uskumatu, aga just neilt pärineb see pirukas - mitte midagi ei tohtinud ju raisku lasta.
Esimest korda leidsin selle blogist Ben bakes a cake.
(ja ma tean, et pilt on seekord kehv, aga pirukas see-eest oli väga hea)

Sidrunipirukas tervete sidruniviiludega (Ohio Shaker lemon pie)
(mugandatud Epicurious)

300-400 g muretainast
2 sidrunit
4 dl suhkrut
4 suurt muna
1/4 tl soola

  1. Blanšeeri sidruneid pool minutit keevas vees, võta siis veest välja ning jahuta külma vee all.
  2. Lõika ära sidrunite otsatükid ning viska minema. Seejärel lõika sidrunid paberõhukesteks viiludeks (kasutasin elektrilist viilutajat, aga sobib ka parajalt kannatust kombineerituna väga terava noaga). Eemalda seemned.
  3. Pane sidruniviilud kaussi ning püüa sinna valada ka kogu neist välja voolanud mahl. Kata suhkruga ning jäta kauss üheks päevaks külmkappi seisma, segades vaid korra pärast esimest möödunud tundi.
  4. Järgmisel päeval vormi taignarulliga pool taignast kergelt jahusel pinnal nii suureks ringiks, et see oleks paras 22-24 cm diameetriga ümmargusele koogivormile. Tainast peab natuke ka üle ääre jääma. Enne taigna vormi tõstmist määri vorm kergelt võiga.
  5. Eemalda sidruniviilud kaussi tekkinud vedelikust ning laota need taignale.
  6. Lisa kaussi munad ja sool ning vispelda, kuni need on väga hästi segunenud. Vala segu sidruniviiludele.
  7. Rulli ülejäänud taigen nii suureks ringiks, et see vormi peale asetanuna ka veidi üle ääre jääks. Kata sellega kook ning voldi pealmise kihi serv põhjataigna serva alla. Mudi need näppudega üksteise külge kinni, et täidis välja ei pääseks (minul päris ei õnnestunud...)
  8. Lõika terava noaga kattesse lõhed, et aur sealt küpsemise ajal välja pääseks. Küpseta 35 minutit ahju keskosas 220C juures.
  9. Vähenda temperatuuri kuni 175C ning küpseta veel 20-25 minutit või kuni pirukas on pealt kuldpruun.
  10. Lase koogil täiesti maha jahtuda või serveeri toatemperatuuril. Julgen öelda, et hunnik jäätist on juurde kohustuslik!



Väga võluv idee, ma ütleks. Kui kook lõpuks ahjus valmis saab, meenutab selle sisu kreemjat inglise sidrunivõid (lemon curd; valmistatakse sidrunimahlast, munast, suhkrust), kuigi viilakad jäävad...viilakateks. Kui sööjad pole just pedantlikud noa-kahvli armastajad, tuleb viilud tervena suhu pista. Naljakas, kuidas need on tõepoolest nõnda maitsvad, isegi koorealune valge kiht pole tavapäraselt mõru. Samal ajal on kook siiski sutt hapum kui tavaline lemon curd või tavaline sidrunikook, kuid seda meeldival viisil.

Ja head vaniljejäätist tuleb varuda, sest kontrast, mis tekib krõbeda taigna, magus-külma jäätise ning intensiivselt maitseva hapuka täidise vahel, on lihtsalt taevalik. Taignapoolte vahelt väljalipsavad õhukesed sidruniviilud lihtsalt ootavad, et keegi nad suhu pistaks!

Mis saaks, kui sidruni asemel laime kasutada? Teate, see meeldiks mulle veel rohkem.

Pühapäev, 18. november 2007

Tervislik sibulapirukas kolmel viisil

Kotitäis sibulaid teeb mind õnnelikumaks kui kotitäis komme.

Nagu...päriselt päriselt. Kui köögis uut posu sibulaid nägin, teadsin kohe, mida teha - ning mitte ainult seepärast, et retsepti nimi on 'tervislik sibulapirukas' (kui pool pirukat ära süüa, poleks see ju niikuinii enam tervislik).

Olen sama pirukat mitu korda valmistanud ja täitsa rahul olnud, kuigi retseptis märgitud hullumeelne soolakogus tekitab ikka nagumidaaaa efekti. Miks kokaraamatute autorid mõnikord niimoodi eksivad? Miks nad mõnikord osa retseptist lihtsalt välja jätavad? Või osa ainetest? Kas nad nagu...ei loe kirjutatut üle ja üle?
Midaiganes, see on lihtsalt nõme. Aga lõpetaks õige virisemise ja topiks suu toitu täis?


Tervislik sibulapirukas kaerahelbe-porgandipõhjal.
(mugandatud '100 pirukat', kaheksale)

Põhi:
1 dl kaerahelbeid
1 dl jahu
1 dl riivitud porgandeid
100 g küpsetusmargariini toatemperatuuril
1 tl küpsetuspulbrit
1/4 tl soola

Täidis:
3-4 sibulat
1 spl võid
2 dl piima
2 muna
3/4 tl soola
  1. Sega riivporgand, kaerahelbed ja pehme margariin.
  2. Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber. Lisa eelmisele segule.
  3. Võta 24cm ümmargune koogivorm ja suru taigen selle põhja ja külgedele (seda on lihtsam teha, kui oled tainast natuke aega külmkapis hoidnud - siis ei ole see nii kleepuv). Tõsta vorm pooleks tunniks külmkappi.
  4. Samal ajal koori ja lõika sibulad rõngasteks. Prae neid pannil võis kuni muutuvad kuldseks.
  5. Klopi munad lahti ja sega piima ning soolaga.
  6. Küpseta põhja eelsoojendatud ahjus keskmisel siinil 200C juures 15 minutit.
  7. Laota põhjale sibulad ning vala peale piimasegu.
  8. Küpseta 180C juures veel 20 minutit.



Võid vabalt sibulatele ürte lisada (tüümiani? rosmariini? salveid? hoopis punet?) või poole küpsemise peal juustu peale saputada (nime 'tervislik' luban alles jätta;))
Kindalsti kindlasti sööks mina juurde rohelist salatit (või igatahes värsket), olgu pirukas soe või külm. Jahtunud pirukas on päris hea ka siis, kui seda mikros soojendada. Sibulad on mõnusalt mahedad, parajalt paksemaks küpsenud põhja seest piiluvad välja porganditähnid. Krõbedamad on vaid päris põhi ja servad, põhja ülemine kiht sulab juba täidisega kokku.

Ammu-ammu ehk suvel tegin sama retsepti kasutades sibulakorve.



Arvan ,et eelküpsetasin põhju vast kusagil 5 minutit ning lisasin nii sibulaid kui piimasegu 1-2 spl jagu, osadele korvidele poole küpsetamise ajal ka juustu. Sõrmede vahel söömiseks lihtsalt oivalised! Kuna sel viisil kulus ära põhjataigen, kuid täidist jäi järele, küpsetasin ülejäänud täidise muffinivormi surutud saiaviiludes. Sibula-saiavormikestele lisasin juustu kohe.



Räägime 'oivalisest'? Need olid soojalt ja rohelise salatiga lihtsalt suussulavad! Ma ei usu, et konkreetsemat retsepti vaja oleks. Lihtsalt...vaadake:)

Neljapäev, 15. november 2007

Maapähklivõist pungil jahuta küpsis

Krõbeda pealispinna all on peidus pehme sisu. Hakkad nagu hammustama, aga hammas vajub läbi! Mõnusalt pudisev küpsis on nii nii päris tõelisest maapähklivõimaitsest pungil, et sama hästi võiks purgi koos lusikaga ringile saata.

Neis Nicole'i retseptist mugandatud küpsistes pole grammigi jahu. Pole jahu - pole probleemi. Nichts. Kui sa ka tõesti pole kunagi varem küpsetanud...või no - tõesti - oled iga kord seda tehes vähem või rohkem armetult läbi kukkunud, on aeg hakata käsi määrima. Ning pärast võib need muidugi puhtaks lakkuda:)

Oma käsi määrisin just enne sõbranna küllatulekut. 'Ta on 15 pärast siin, viskan käbe küpsised ahju' Ainult et...õnnestus kiireminigi.
Vastavalt oma eelistusele võid lisada 2 dl hakitud šokolaadi või peotäie maapähkleid. Või siis mõlemaid. Ma tahtsin seekord küpsistele saada võimalikult lihtsa, aga rabava maitse, seega jätsin lisandid ära.

Jahuta maapähklivõiküpsised
(mugandatud Baking bites, u 20 tk)

180 g maapähklivõid
1 3/4 dl suhkrut
1 suur muna
1/2 tl vaniljeekstrakti (või sobivas koguses muud vaniljetoodet)
1/2 tl soodat
1/4 tl soola
(omal riisikol: 2 dl hakitud šokolaadi, peotäis pähkleid:))
  1. Eelsoojenda ahi 175C
  2. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga või määri võiga.
  3. Sega kõik ained ühtlaseks (šokolaad või pähklid lisa viimasena).
  4. Tõsta taigen supilusikatäite kaupa ahjuplaadile, vajuta küpsised niiske sõrmega veidi lamedamaks.
  5. Küpseta umbes 10-13 minutit, kuni servadest kergelt kuldpruun.
  6. Jahuta mõned minutid plaadil, siis tõsta restile jahtuma.

Soovitan kuumalt lühemat küpsetusaega, et küpsised jääksid seest pehmemad ja hamba all nats nätsked, aga see on juba valikuvabadus. Kui oled maapähklivõi armastaja, siis ütleme, et koos nende küpsistega sa end väga üksildaselt ei tunne:D Ja kuna mu sõbranna sel päeval ka veidi hiljaks jäi...

15 minutit vaba aega on?

Pühapäev, 11. november 2007

Ahjus röstitud vürtsikad maguskartulid

Nii, natuke inglise keelt! Loe, milliseid kommentaare selle retsepti kohta hõigatud on.

'This recipe converted me from a lifelong dislike for sweet potatoes'
'I really liked the sweet potatoes and I usually don't like sweet potatoes'
'This recipe converted my sweet-potato hating husband'
'My husband, who doesn't particularly like sweet potatoes, thought it was delicious'
'I don't really like sweet potatoes, so this recipe was a pleasant surprise'
'My husband who really doesn't care for sweet potatoes enjoyed them'

Ja nüüd - on neis ehk midagigi sarnast?
Hmmm....
Äkki tõesti... Täiesti müstiline, et üks roog võib muuta nii paljude arusaama ühest köögiviljast. Kuigi mind polnud vaja kohutavalt pikast eluaegsest maguskartulivaenust ümber kasvatada, meeldis see toit väga.

Ahjus röstitud vürtsikad maguskartulid e bataadid
(mugandatud Epicurious, portsjoneid 4-6)

1 tl koriandriseemneid
1/2 tl apteegitilliseemneid
1/2 tl kuivatatud punet e oreganot
1/2 tl kuivatatud tšillihelbeid (või vähem kui tulisusega harjunud pole)
1 tl soola
900 g maguskartuleid e bataate
3 spl taimeõli
  1. Eelsoojenda ahi 220C
  2. Jahvata kohviveskis jämedamateks teradeks koriander, apteegitilliseemned, pune ja tšillihelbed või purusta need peeneks uhmris. Sega hulka sool.
  3. Koori maguskartulid ning lõika sektoriteks, lohkudeks (Kui on päris piklikud nagu minulgi, lõika kõigepealt pikkupidi kaheks, et lõigud nii pikad ei tuleks).
  4. Võta suurem ahjupann/vorm ning pane sinna maguskartul koos vürtsisegu ja õliga. Sega hästi.
  5. Rösti ahju keskosas 20 minutit, seejärel keera lõigud ümber ja rösti veel 15-20 minutit või kuni need on seest pehmed ja pealt kergelt pruunikad.
  6. Söö liha kõrvale või valmista juurde lihtne hapukoore/jogurtikaste.



Minusuguse inimese jaoks oli toit päris vürtsikas, seega tšillihelbeid võtaksin küll vähemaks. Maitse asi.
Kui vürtsisegu valmis sai, oli õhk kohviveski ümber apteegitilliaroomist täitsa tihe, aga lõppude lõpuks see toidus nõnda tunda ei andnud. Maitseained tegid nii head koostööd, et lõpptulemuses ei kerkinud neist ükski liialt esile, vaid maitse oli meeldivalt omamoodi ja ümmargune. Mitte-just-väga-krõbeda pealmise kooriku all oli lõikude sisu nagu maguskartulipuder - nii pehme ja õrn.

Juurde kloppisin kiirelt kokku külma jogurtikastme, aga kujutan ette, et roog on väga hea ka liha kõrvale. Ainult et...enne peab ikka lumi maha tulema, kui ma seda süüa tahaksin...

Neljapäev, 8. november 2007

Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga

Olen elus söönud vast 400 g kuskussi, seega ilmselgelt mingi ekspert ma ei ole. Ent tunne on, nagu oleksin selleks täiusliku viisi juba leidnud (juba? blöd... hiljem on järelikult igav) - paraja sortsu pesto ja piisava sibula-küüslauguga. Sel korral lisasin ka juursellerit (mis lihtsalt sattus teele ette), et toit saaks eriti roheline. Aga alateadlikult tegin seda ilmselt lihtsalt selleks, et isa rohkem kui poolt ampsu ära ei sööks. Kes võiks alateadvust nii geniaalse mõtte eest süüdistada?


Roheline kuskuss juurselleri ja pestoga
(2-3 portsjonit)

100 g kuskussi
1 dl vett
õli, võid
1 keskmine sibul
1 küüslauguküüs
umbes 100 g juursellerit
soolt, suhkrut
2 spl pestot
(serveerimiseks fetajuustu ja värsket kurki/kurgisalatit)
  1. Sulata pannil umbes supilusikatäis võid, lisa sellele sibul, küüslauk ja seller ning hauta kaane all madalal tulel, kuni sibul muutub läbipaistvaks ja ehk ka natuke pruunimaks.
  2. Lisa soolt ja julguse järgi suhkrut, sega läbi ning kuumuta kaane all veel minut.
  3. Samal ajal kui köögiviljad pannil valmivad, aja vesi koos sutsu õli ja soolaga keema. Arvesta sellega, et eraldi saavad maitsestatud köögiviljad ning ka pesto võib olla soolane.
  4. Eemalda vesi tulelt, sega sisse kuskuss. Kata kaanega ning lase mõned minutid paisuda.
  5. Tõsta paariks minutiks tagasi madalale tulele ning lisa pesto. Segamiseks ja terade üksteisest eraldamiseks kasuta kahvlit.
  6. Sega hulka kõik, mis pannil.
  7. Söö soojalt. Kõrvale soovitan fetajuustu ja värsket kurki.

Tundub, et olen viimasel ajal korduvalt mitu päeva sooja söögita olnud, seega oli see tõeline meelehea. Eriti arvestades meie vinduvat talveilma ja akna taga lärtsuvat lumeplöga.

Toit levitab kööki mõnusat lõhna ning on nii armsalt roheline, maitseb täpselt nagu üks kiire lohutustoit maitsema peab. Kärtsult soolane feta ja mahedalt värskust lisav kurk on heaks kaaslaseks. Aga, kuulge, võib-olla see armas roheline värv peletaski mu isa minema? Me ju oleme ikkagi kartulimaa-inimesed, mitte mingid rohusööjad. Mina olen see närukael, kes kõike järsku ära tahab rikkuda.

Lootes et ükskord õnnestub. Kuid selle tee peal tuleb veel palju rohelist tundmatu päritoluga toitu süüa.

Esmaspäev, 5. november 2007

Sarapuupähklitort kohupiima-musta tee kreemiga: lubaduse ja unistuse täitumine

Ma pidasin sõna.
PIDASIN SÕNA!

Täiesti lõpp, noh. Kui augusti lõpus imemaitsva musta tee maitselise kohupiimavahuga hakkama sain, lubasin ette võtta sarapuupähklikoogi tee-muna-võikreemiga. Kuidas siis iganes:) Ja ma peaaegu täitsin selle lubaduse.

Maria Öhrn on võrratu Rootsi kokaraamatuautor. Kui tema raamatut 'Tordid' poes lapanud olin ning selle kohta hiljem mõned kiidusõnad pildisin, juhtus, et sain neid sünnipäevaks lausa 2 tükki.

Woosh.

Parem 2 kui mitte midagi, eks? Kuigi raamatus on retsepte einult 30 kandis, on need väga erinevad ning suuremal osal on mingi selline teatud oma knihv või...huvitav igatahes. Knihvid mulle meeldivad. Ma sööks knihve iga päev. Oma tordi jaoks kasutasin raamatust sarapuupähklikoogi retsepti, mis oli originaalis kokku pandud Nutella ja konservpirnidega.


Sarapuupähklitort kohupiima-musta tee kreemiga
(kook Maria Öhrn'i 'Tordid')

200 g sarapuupähkleid e metspähkleid
1 dl kartulijahu
1 tl küpsetuspulbrit
1 ml soola
6 munakollast
6 munavalget
2 dl suhkrut
2 spl piima
1 kogus Kohupiimavahtu musta teega
kaunistamiseks: musta teega karamellõunu ja karamellis sarapuupähkleid
  1. Jahvata pähklid köögikombaini või kohviveskit kasutades peeneks.
  2. Sega pähklijahu kartulijahu, küpsetuspulbri ja soolaga.
  3. Puhtas ja kuivas kausis vahusta munavalged tugevaks vahuks.
  4. Vispelda munakollaseid kergelt suhkruga, lisa kuivained ning piim.
  5. Lisa ettevaatlikult munavalgevaht, alguses ainult natuke, siis ülejäänu, et segu oleks kohevam.
  6. Vala taigen võiga määritud äravõtava servaga koogivormi (minu oma on 27 cm). Küpseta 175C juures u 45 minutit (minul läks ainult u 35). Lase koogil täielikult jahtuda ning võta siis vormist.
  7. Lõika kook kaheks kihiks ning määri kohupiimavahtu üsna ohtralt kihtide vahele, kata sellega kook ka pealt ja külgedelt. Enne serveerimist lase vähemalt paar tundi jahedas seista.
  8. Kui soovid, kaunista kook musta tee-karamellõuntega ja karamellistatud metspähklitega. Säti õunad koogi keskele ja pähklid äärtesse. Seda võid teha nii enne kui pärast koogi jahedasse asetamist.



Musta tee-karamellõunad

(mugandatud Epicurious)

2 väiksemat õuna
1 dl suhkrut
2 teepakikest musta teed
tuhksuhkrut
  1. Pane potti suhkur 2 dl veega, lisa teepakikesed.
  2. Lase keema tõusta, kuid sega kuni suhkur on lahustunud, siis keera kuumus madalaks ning keeda vaikselt ilma kaaneta 5 minutit.
  3. Samal ajal koori õunad, lõigu mõlemad 8 sektoriks ning eemalda südamikud.
  4. Võta siirupist välja teekotid ning lisa õunasektorid. Keeda vaiskel tulul umbes 15 minutit.
  5. Tõsta õunad kurnlusikaga välja ja tõsta need ahjurestile, mis on asetatud ahjuplaadi kohale ja lase neil 10 minutit nõrguda.
  6. Eelsoojenda ahju grillfunktsioon. Pudista õnasektorid üle tuhksuhkruga ja tõsta nii rest kui plaat ahju (et õuntest tilkuv vedelik ahjupõhjas kõrbema ei läheks). Grilli 3-5 minutit.


Karamellistatud sarapuupähklid e metspähklid

1 1/2 dl sarapuupähkleid
2 spl thuksuhkrut
näpuotsatäis soola

  1. Kui soovid sellist karmi ja tahumatut välimust, kasuta koorimata pähkleid. Nende koorimiseks rösti neid mõnda aega kuival pannil ning seejärel hõõru köögiräti vahel nii, et koored maha tulevad.
  2. Vala keskmisel kuumusel pannile kõik ained.
  3. Kui suhkur sulama hakkab, keera kuumus madalaks ning sega pähkleid pidevalt, kuni need on karamellistunud suhkruga kaetud.
  4. Vala pähklid ühe kihina fooliumile ja jahuta.
Mu lootused olid suht miilikõrgused, sest NO MUIDUGI ma proovisin väikeseid palasid, mis täitsa kogemata koogi kihtideks lõikamisel üle jäid ning isegi sel hetkel olid need niisked ja nii mõnusalt tugeva pähklimaitsega. Seda kokaraamatut võib armastada. Lõpuks õnnestus kõik minu jaoks suurepäraselt, maitsed sulasid üksteisega meeldivalt kokku ja igal parajalt niiskel suutäiel oli see eriline 'hakkama sain' maitse küljes. Nii tee- kui pähklimaitse on mõlemad päris intensiivsed ning kõhutunne ütleb, et neis oleks just kui midagi sarnast. Sain luba seda torti uuesti teha. Privileeg, tõesti, auasi:D

Kaunistused meeldisid ka. Õunad tõesti nõretavad parajalt teemaitsest ning oleks koos jäätisega ise mõnusaks magustoiduks. Pähklite koorimatajätmine oli hea otsus, sest tort nägi eriti sügisene välja. Siis veel lund polnud, noh!

Ja ma sööks seda iga kord, kui keegi toob perekogunemisele mingi &#"@! taimerasvatordi taimerasvakreemiga, sest siis ma ausalt öeldes mingist heast tahtest ei huvitu - halva koogi sisse ei viitsi kahvlit surgata.
Aga see tort on hea. Hah.