kolmapäev, 31. oktoober 2007

Ülevoolav india pähkli maitse vaid piisa roosiveega

Roosiveeviirusest nii kergesti üle ei saa. Roosi-lassit tegin, jah, musta tee ja roosivee granitat ka, aga see maiustus ka vaevalt et viimaseks jääb...

Ma ei teagi, kuidas seda täpselt nimetada. Ütlen, et Kajoo Barfi, kuigi sellest ei piisa (ja nii ütlengi, hääldan nime nagu viimne eesti mats ja keegi aru ei saa - haute cuisine, noh!)
Ent tegelikult on tegu India maiustusega, mis on eriti populaarne riigi edelaosas. Ütleksin, et nagu pralinee või natuke nagu iiris. Ameeriklased ütlevad, et fudge. Aga otsustage keegi ära ja öelge mulle ka:)

India pähklist pralineemaiustus roosiveega (Kajoo Barfi)
(Julie Sahn Classic Indian Cooking, Epicurious)

4 3/4 dl india pähkleid
1 3/4 dl suhkrut
1 spl võid
2 tl roosivett

  1. Pane pähklid kaussi ning vala neile peale keev vesi. Las võtavad tund aega vanni.
  2. Nõruta pähklid (nt vala sõelale) ning viska köögikombaini või blenderisse, kuni tekib ühtlane pasta (Kui segu vahepeal köögikombaini seintele kinni jääb, kraabi see lihtsalt lahti ning pane masin uuesti tööle). Lisa suhkur ning lülita masin veel hetkeks tööle, et see pähklimassiga seguneks.
  3. Võta teflonkattega pann ning kuumuta seda tühjalt keskmisel kuumusel 2 minutit. Lisa pähklimass, keera kuumus keskmisest suts madalamaks ning kuumuta seda 20 minutit. Sega tihti ning kaabi ühtlasi segu panni servadelt ja põhjast lahti. Mass peab muutuma tihkeks ja kleepuvaks.
  4. Samal ajal valmista ette pind, kuhu maiuse valad: rasvainega määritud küpsetuspaber või küpsetusvorm, foolium või silikoonmatt (parimad variandid minu arvates silikoonmatt või fooliumiga kaetud lõikelaud). Mõõtudeks umbes 22 cm x 22 cm
  5. Lisa segusse või ning vala see siis ettevalmistatud pinnale, aja ühtlaselt laiali. Lase täielikult jahtuda.
  6. Kui mass on jahutnud, pintselda roosiveega (selle sammu võid ka vahele jätta).
  7. Lõika ruutudeks või rombideks. Retsept soovitab u 4 cm suuruseid tükke, aga mina eelistasin väiksemaid.


Kuna meil pere on suuremas osas selline peps, siis lõin kartma ja pintseldasin roosiveega üle ainult poole massist (paremal pool parempoolsel pildil:)). Mina olen muidugi mina - hajameelne - ning kasutasin ära terve roosiveekoguse, aga tulemus oli täiesti OK. Kuivamiseks läks küll sutt rohkem aega, aga maitset oli täiesti parajalt. Täiesti parajalt.

Maiustus on natuke nätske ja piisavalt magus, üsna pehme, kuigi toas seistes muutub tahedamaks. Ülevoolav india pähkli maitse on vist küll üks maailma parimaid maitseid. Oi, ma ei kahtlegi selles! Siinses maiustuses voolab seda üle ääre täie raha eest ning tulemus on igatahes etem kui Kalevi pralineekommid! (See juba on midagi. Just mõnda aega tagasi arutasime sõbrannaga, et mis komme me siis sõime, kui pralineekomme polnud...ei söönudki! Hah!)

Seda pralineed võiks süüa...igavesti vist.

neljapäev, 25. oktoober 2007

Soe magus-soolane fetajuust

Muljetavaldav eelroog või suupiste, mis valmib vaid 5 minutiga.
Olgu, jah, olgu, pärast peab nõusid pesema. Jah. Aga see ei loe, eks - las seda teeb keegi teine.

Roog on inspireeritud Kreeta köögist, intensiivne soolane ja magus ühekorraga võivad maitsmispungad päris segadusse ära ajada - need lõpetavad analüüsimise ning hakkavad ühel hetkel lihtsalt nautima. Kuna maitse on tugev, siis mina nii suuri portsjoneid kui originaalretseptis ei pakuks - jagasin portsu kahega ja oli täitsa paras. Tegemist ei ole ju Suure Põhiroaga, eks? Suupiste, eelroog, hommikusöök, anorektiku lõuna - you name it...
Aniisiseemnete maitse on üsna jõuline, seega kui ikka seda teatud lagritsa sarnast mekki ei armasta, võib ka julgelt välja jätta. Kuigi...see pole enam see.

Grillitud fetajuust mee ja aniisiseemnetega
(Epicurious, portsjoneid 4-8)

400 g fetajuustu, tükeldatud
4 tl oliiviõli
3 spl mett
1 1/2 tl terveid aniisiseemneid
jahvatatud/purustatud musta pipart
  1. Eelsoojenda ahju grill.
  2. Jaga feta 4-8 väikese ahjuvormi vahel ning pintselda või piserda oliiviõliga (pintseldamine tundus mulle mõttetu pingutus ja pintslimäärimine).
  3. Grilli umbes 3 minutit, juust peaks muutuma pealt kuldseks (Isegi kui minu oma ei muutunud, oli see ikka hea).
  4. Samal ajal pane mesi ja aniisiseemned pisikesse potti ning kuumuta kuni kuumad. Sama võid teha ka väikeses kausis ning mikrolaineahjus - tunduvalt kiirem.
  5. Piserda iga portsjoni peale 1/2 - 1 tl meesegu (vastavalt portsu suurusele) ning puista musta pipart.


Feta, sama soolane kui alati, ei muutu minu arvates valmistusprotsessis mahedamaks, kuid saab juurde kummalise nüansi, sellise hea ja kleepuva ja magusa. Grillimisel muutub juustu tekstuur kergelt teraliseks. Kui nõu juba peaaegu tühjaks söödud, on selle põhja jäänud väikesed fetatükid meest läbi imbunud ja eriti küllusliku maitsega. Aniisiseemned, mis on küll pepsidele sööjatele vabatahtlikud, annavad juustule tegelikult hoopis teistsuguse maitse ning kui ikka muljet avaldada tahad, siis neid välja jätta ei saa. Isegi kui avaldada muljet ainult iseendale:)

Soojalt süües võtaks kõrvale krõbeda saia. Kujutan seda fetat ette ka kergel rohelisel salatil, mis veidikese oliiviõliga segatud - suvel, muidugi. Kui roog juba jahtunud on, on juust küll tahedam, aga maitsed sama huvitavad. Ülejääke nautisin täna õhtul mahlase fooliumis küpsetatud ahjulõhega...
Jumal tänatud, et ma väga peps ei ole:)

teisipäev, 23. oktoober 2007

Laimidžemm

Sõbranna pistis mulle kotti neli laimi, millega tal endal midagi teha polnud, kohustades mind sellega millegi imemaitsva kokkamiseks. Eks omakasu oli ka mängus:) Suht keeruline on leida retsepte, kus laim keskmes oleks ning tervelt neli laimi ära kasutada saaks, ent kui leidsin laimidžemmi (lime marmalade) retsepti, tundsin, et Jah jah jah jah, seda ma teen.


Et mõru maitset vähendada, kavatsesin erinevalt retseptist koorealuse valge osa päris ära lõigata. Võtab rohkem aega, jah, aga asja saab. Purke veevannis üle keetma ei hakanud, kuid pikemaajaliseks säilitamiseks võib seda teha (kes näiteks juba jõulukinke teha tahab:)). Suhkrut on niigi terve laadung, seega olen oma purgitäite säilivuse pärast suht muretu.


Laimidžemm

(muudetud kujul, Food down under)

4 laimi
3/4 l vett
umbes 8 1/2 dl suhkrut

  1. Pese laimid korralikult. Eemalda roheline koor nii, et valget osa koore külge ei jää ja lõigu see siis peeneteks ribadeks.
  2. Eemalda laimidelt valge kiht ja viiluta viljaliha, seemned viska ära.
  3. Pane laimikoor ja -viilud kaussi, kata veega ning lase segul üleöö seista.
  4. Järgmisel päeval vala segu suuremasse potti ja keeda kaetult 20 minutit.
  5. Mõõda saadud segu ning lisa sama hulk suhkrut. Mul oli igatahes segu 8 1/2 dl, seega läks suhkrut sisse samuti 8 1/2 dl.
  6. Kuumuta keskmisel kuumusel segades kuni suhkur lahustub.
  7. Lase segu ilma kaaneta elavalt keema ning sega seda tihti. Keeda, kuni vee osakaal on piisavalt vähenenud (minul läks vist kuni 40 minutit).
  8. Eemalda pott tulelt ning koori ära vaht.
  9. Vala puhastesse purkidesse (mul täitis ära 3 väiksemat purki) ja keera kaaned peale. (Kui tahad veevannis üle keeta, jäta kaane alla 2 cm vaba ruumi)
  10. Keeda veevannis üle: Pane purgid suurde potti, vala peale vesi nii, et see purgid katab ning keeda 10 minutit.

Kuigi valge kiht sai eemaldatud, jäi maitse ikkagi mõrkjas, kuid see on vist pigem laimikoore-mõru, see hea maitse. Kui džemmi kas või päris lihtsalt saia-leiva peale määrida, on suus kerge plahvatava laimi tunne. Selline hea plahvatav tunne, noh! Pealegi on purk täis ilusaid kooreribasid.

Kuidas kasutada? Osa džemmist jätan kindlasti koogikihtide vahele suskamiseks, huvitav oleks kasutada enne küpsetamist lihale määrimiseks.

Ja sõbranna? Hakkas niutsuma, kui purgi kätte sai ja täna lärmas pea 5 minutit sellest, kui hea džemm ikkagi välja tuli ning kuidas ta vanemad palusid tal helistada ja aitäh öelda.
No kuule, aitäh sulle!:)

p.s. Džemm on vist ikka õige sõna?

reede, 19. oktoober 2007

Vikerkaarevärviline kohupiimakook

Okei, see on küll veider kook.
Mitte halvas mõttes, pigem just kõige paremas.

Vikerkaarevärvilise juustukoogi idee leidsin ja pätsasin Slashfood'ist, kus on ka retsept Floridas asuvas Walt Disney's Pop Century Resort'is müüdava hitt-toote tegemiseks. See on Tie-dyed red velvet cheesecake, mida lapsed armastavad ja vanemad...lihtsalt peavad ka armastama. Disney unelm.

Haarasin sellest ideest ning tegin susapusa ühega oma lemmikumatest kohupiimakookidest - kohupiimapirukaga Pirukaraamatust. Asi sai ette võetud vennapoja teiseks sünnipäevaks. Ja lastele tõesti-tõesti jubedalt meeldib aidata - kolmeaastane vennatütar no lihtsalt nii kilkas, kui pirukapõhjale värvilisi lusikatäisi visata sai ning kordas aina 'see on nii tore kook!', eks vahepeal lisas ka, et 'me ei tee kunagi kodus seda kooki, emme vist ei luba...'


Vikerkaarevärviline kohupiimapirukas
(muudetud Pirukaraamatust, kaheksale)

Põhi:
3 1/2 dl jahu
4 spl sulatatud võid
1 tl küpsetuspulbrit
2 munakollast
2 spl sidrunimahla
2-3 spl vett
1 spl suhkrut
suts soola

Täidis:
3 dl kohupiima
2 spl jahu
2 spl kohvikoort
3 munakollast
2 dl suhkrut
2 1/2 dl hapukoort
1 spl sulatatud võid
1/2 tl vaniljesuhkrut
toiduvärvi (5 erinevat värvi on hea. Või rohkem. Või vähem. Samast värvist võib erineva konsentratsiooni puhul saada mitu erinevat tooni. Magustamata kakaopulbrit saab kasutada pruuni värvina.)
(Šokolaadistreusseleid)
  1. Sega jahu küpsetuspulbriga.
  2. Lisa või, rebud, suhkur, sool ning sidrunimahla ja vee segu.
  3. Suru taigen 24 cm pirukavormi/lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele.
  4. Sega kokku kohupiim, vaniljesuhkur, jahu ja kohvikoor.
  5. Vahusta munad suhkruga, lisa või ning lisa segu kohupiimale.
  6. Jaga segu erinevatesse kaussidesse ning lisa igale osale erinevat toiduvärvi (ühe võid ka jätta värvimata).
  7. Hakka põhjale täidist lisama. Plärtsude või triipude või tilkade või laikudena, täpselt sellises kujus ja suuruses kui soovid. Püüa seejuures värve mitte omavahel segada - sa ei taha umbmäärast pruuni kooki, tõesti. Viimasele kihile saad lisada huvitavamaid kujundeid, midagi kirjutada või kui oled juhuslikult professionaalne kunstnik...joonista midagi. Peale võid saputada šokolaadistreusseleid.
  8. Küpseta 175 juures 45 minutit.
  9. Lase koogil täiesti jahtuda ning lõika lahti terava noaga. Kui lõikamisel servad selgete värvidega ei jää, proovi nuga enne lõikamist veidi kuumas vees hoida.


Kook saab tänu hapukoorele ja munakollastele väga kreemine. See on magus. Ja hea. Kahjuks polnud mul väga huvitavaid värve, kuid laikude tegemine on ikkagi tore mäng, isegi kui värve oleks vaid kaks - lastele meeldib see ikka ning näpuga näidatakse hiljem värvilise koogi peale - 'seda!'

Alati on ent mingi aga.

Kui kooki koos vennatütrega tegin, läks sellega rohkem aega ning värvilaigud muutusid koogis lamedamaks - ehk siis lõigud ei näinud välja nii head, kui oleksid võinud. Nädal varem proovisin sama ideed aga tillukese kohupiimakoogi peal, mille taigen oli umbes sama paksusega ja sain sellise pildi - näeb parem välja?

Ning veel üks asi. Ma ei ole mingi keemiaspetsialist (Selleks on meil ju Thredahlia:)), kuid ega suures koguses toiduvärvi palju head teha ei saa. Vahel võib, muidugi...ja niikuinii sööme igalt poolt sisse, tahtmata...aga natuke hirmutas ikka. Igasugused punased täpid laste näos ja kui mina oleksin süüdi - halb! Õnneks mingeid täppe ega vihaseid emmesid pole pärast sünnipäevapidu kohanud.
Kuid see on ka ainus päris probleem, millest selle koogi puhul rääkida.

neljapäev, 11. oktoober 2007

Musta tee ja roosivee granita

Keegi seal kuskil vist mõtleb täpselt samamoodi kui mina.

Ooojaaaa.

Kui kokku saavad teevaimustus ja roosiveevaimustus, siis musta tee ja roosivee granita retsepti leidmine tähendab, et see on juba sama hästi kui käegakatsutav.


Algne retsept soovitab granitat serveerida baklava juurde. Kujutan ette, et selle siirupist nõretava pähklise filotaignakoogi kõrval sobiks külm lisand küll värskendavana, aga üksipäini on granita paras kerge magustoit tööpäevaõhtul.

Mida üks granita endast kujutab? Tegemist on Sitsiiliast pärit külmutatud magusroaga, mida valmistatakse vedelikust (nt vesi, mahl, vein, tee, kohv) ja suhkrust, lisades soovi korral veel maitselisandeid või alkoholi. Kes rohkem teada tahab - soovitan lugeda Toidutare artiklit.

Koostise tegin ilusti ümmarguseks, valmistusviisi veidi lihtsamaks. Kui on olemas mõnus sügavkülma sobiv kauss, võta see kohe alguses kasutusele.


Musta tee ja roosivee granita
(Epicurious)

1 l puhast vett
1 1/2 dl suhkrut
1 tl roosivett
5 teekotti musta teed
1 1/2 dl kohvikoort
  1. Sega kausis/kannus vesi, roosivesi ja suhkur. Lisa teekotid.
  2. Kata nõu fooliumiga ning jäta 3 tunniks toatemperatuurile tõmbama (soojema ilmaga aknalauale päikese kätte).
  3. Eemalda teekotid ning lisa kohvikoor.
  4. Vala segu nõusse, mille saad tõsta sügavkülma. Kui see servadest paari sentimeetri ulatuses külmunud on, sega kahvliga uuesti ühtlaseks (vaja teha iga 30 min kuni 1 h järel). Seda on vaja teha mitu korda - kuni kogu segu on muutunud ilusateks jääkristallideks.
  5. Võid serveerida kohe, kahvliga granitat helbelisemaks kraapides. Ühtlasema tekstuuri saavutamiseks võid segu ka köögikombainist läbi lasta - seejärel kas kohe serveerides või hilisemaks uuesti külma tõstes.
Valmistusprotsessis on oluline segu põhjalikult ühtlaseks surada, sest muidu jääb pealmine kiht vesiseks, maitsed aga vajuvad nõu põhja. Muidugi on nõu põhjast lõpuks mõnus avastada, et - ohhoo - ma mõtlesin, et sellel mögal polegi maitset, aga näe - on! Kuid...jah, see ei ole asja mõte. Segage. Kui segamine unustatud, tuleb lihtsalt lasta segul jälle pehmeneda ja külmutamisprotsessi pea otsast alustada.

Maitseb hästi! Nagu oleks talvel kusagil üritusel, kus tasuta teed pakutakse - granita on samamoodi magus, aga külmad pole mitte sõrmed käpikute sees, vaid magustoit ja soe pole mitte tee, vaid süda, eks:) Roosivesi päris ei kisenda, seega võib lisada ka siis, kui päris fanaatik ei ole - tasuta tee maitse saab natuke...tasulisema nüansi.
Korra segasin granitat ka kiirelt jogurtiga, sellest sai mõnusa jaheda magustoidu.

Tore puänt on see, et maja ette sõitis just praegu jäätiseauto.