Kolmapäev, 17. jaanuar 2007

Magusjas marmelaad kibedast sibulast

Sibul on salalik. Kipun tegema linnukesi kõikide sibularetseptide juurde ja kui poes oleks müügil Sibularaamat, hakkaksin vist pikemalt mõttesse vajumata raha välja otsima. Ega ma seda toorest sibulat, sarnaselt enamikule, eriti hamba all tunda ei armasta, aga läbiküpsetatult on ta ju mahe ja magusjas. Kes ikka nutust koorimisprotsessi vaid poole sibula pärast viitsiks ette võtta? Isegi kui ainult endale süüa teen, lähevad toidusse vaid terved sibulad.

Ja nüüd ongi mul kirjas ka paras hulk sibulamoose ja -marmelaade, millest üht täna esimest korda proovisin, inspireerituna Köögiviljaraamatust. Mina jagasin retsepti viieks, valmistasin portsu vaid kolmest pisikesest sibulast. Valmis tsiuh-tsäuh, podises üksinda pool tunnikest ja lõunaks oli jahtunud ning kasutamiskõlblik. Lihtne ja hõrk. Samale retseptile võiks omanäolisuse jaoks lisada tüümiani või särtsakuse andmiseks veidi tšillit.


Karamelline sibulamarmelaad palsamiäädikaga

500 g sibulaid (punased näevad muidugi paremad välja)
2 dl fariinsuhkrut
2 spl palsamiäädikat
50 g võid

1. Koori ja viiluta sibulad
2. Pane kõik koostisained kastrulisse, sega kuumutades, kuni suhkur on sulanud ning hauta siis madalal kuumusel umbes pool tundi (Mina eemaldasin segu umbes 20 minuti möödumisel kuumuselt ja purustasin seda saumikseriga veidi ühtlasemaks, kuid nii, et tükid ikkagi sisse jääks - saab muhedam. Pärast seda jälle pliidile tagasi).
3. Pane marmelaad kuumalt purki, sulge ja lase jahtuda.

Serveerisin sibulamarmelaadi üsna lihtsa kohupiima-juustuomletiga, mille sisse peitsin hirvevorsti (üks parimatest täissuitsuvorstidest, mis poes saada), kõrvale külm piim. Hea oleks see ka liha või juustuvõileivaga. Jah, sibul on salalikult hea.

Teisipäev, 16. jaanuar 2007

Särtsakad singi-fetakeerud

Mõnikord kohe tahaks midagi soolast näksida, olgu kommid ja küpsised kui suussulavad tahes. Fetakeerud ongi küllaltki soolased (maitsjatelt olen saanud vastakaid arvamusi, mõnele ei lähe säärane soolasus peale), mahedama tulemuse saavutamiseks võib osa fetajuustust asendada meelepärase toorjuustuga (nt küüslaugumaitselisega). Kui kasutad fetakuubikuid, suru need pudruks ja lisa määrimise lihtsustamiseks veidi piima. Mina olen keerdudes kasutanud ürdiaia segu, kindlasti sobivad ka nt basiilik, pune, pitsamaitseaine. Parimad on kasutamiseks väga õhukesed delikatesssingiviilud, kuid need võib asendada ka nt peenete suitsuvorstilõikudega (ja hõrgu tulemuse jaoks peaks need tõesti õhukesed olema!).



Särtsakad singi-fetakeerud

500 g lehttainast
200 g fetajuustu
2 tl sibulapulbrit
1,5 tl kuivatatud ürte
100 g imeõhukest sinki
15 g rosinaid
seesamiseemneid

1. Rulli taigen jahusel pinnal päris õhukeseks.
2. Määri taignale fetajuust.
3. Puista peale ürdid ja sibulapulber, lao paika singiviilud ning laota rosinad.
4. Keera taignast tihe rull (seda võid veidike pikemaks venitada).
5. Lõika rull noaga (kasta see enne kuuma vette, on palju lihtsam!) õhukesteks ketaseks (kuni 1 cm) ning lao võitatud ahjuplaadile, vormides neid kenalt ümmarguseks.
6. Puista peale veidi seesamiseemneid ning küpseta 175°C juures 30-35 min


Sellest kogusest saab keerdusid päris parajal hulgal, nii et minu kandik ajab ülegi:) Näksi neid niisama või kas või püreesupi kõrvale.