Reede, 11. mai 2007

Trikoloorne keeks patriootidele

Olgu siis seoses hullumeelse poliitikaralli, eurovisiooni või lihsa ning ilusa kodanikumeelestatusega, võib Eestit ka süüa tehes südame lähedal hoida. Kuulge ma ei hakka ometi keset maikuud mingitest hapukapsastest rääkima! Magus mõjub aga olenemata ilmast, valitsevast peaministrist ja tujust ikka positiivselt.

Tuli idee teha lipukook. Midagi sellist üpris lihtsat, aga erilist. Eks siin võib südamerahuga katsetada erinevaid keeksiretsepte, aga võimalikult valget karva keeksipinna saavutamiseks otsustasin munakollased maha jätta. Tegin paraja portsu tainast ning see ei mahtunud kõik vormi ära - seega lõikasin retsepti siin 2/3 hulga peale. Et oleks rahulik ja muretu valmistamine, mille ühes vormis lõpule saab viia. Tum-tum-tum, siin ta ongi!


Eesti lipu värvides keeks

120 g toasooja võid
200 g suhkrut
290 g jahu
2 tl küpsetuspulbrit
1/5 tl soola
1 1/2 dl piima
2 munavalget
vanilli
2 spl magustamata kakaopulbrit
sinist toiduvärvi

1. Vahusta omavahel või ja suhkur.
2. Sega omavahel hästi jahu, küpsetuspulber, sool ja vanill ning lisa seda segu kordamööda piimaga või hulka, et tekiks ühtlane taigen.
3. Vahusta munavalged väga tugevaks vahuks ning sega need õrnalt valmis taigna sisse (kõigepealt tuleb segada hulka väiksem hulk, et tainast õhulisemaks muuta).
4. Jaga taigen kolmeks osaks.
5. Määri keeksivorm võiga ning tõsta sellesse üks kolmandik taignast. Küpseta keskmisel siinil 180C juures ahjus umbes 10 minutit.
6. Lisa teisele taignaportsule kakaopulber ning tõsta see segu esimese kihi peale (püüa pealispinda siluda - keskelt võib isegi veidi madalama jätta, sest sealt paisub kook niigi kõige rohkem). Tõsta vorm jälle 10 min ahju.
7. Kolmandale taignaportsule lisa sinine toiduvärv ning kui eelmised kihid on küpsenud, lisa see vormi ning küpseta veel umbes 30 minutit.



Maitse jääb keeksil mahedalt magus ja kakaomaitseline osa on meeldivalt tugevamaitseline. Koorik jääb üsna tugev - tegelikult lihtsam süüa viilakas pihus kui lusikas näpui otsas keeksitükki taldrikul tga ajamas. Parem oleks süüa koos mõne lisandiga - olgu selleks siis vaniljekaste või jäätis. Üks maruhea nipp on näiteks vaniljekastet teha pudingile natuke piima lisades - sellisele kastmele võib alati maitseid lisada, näiteks kardemoni.

Aga visuaalsel efektil on ikkagi oma kandev roll. Keeks lihtsalt püüab silma juba köögikapil puhates, mis siis veel kellelegi üllatuslikult serveerimisel. Noh, jah, tõsi, päris õiget sini-must-valget kokku küll ei näe, aga sellegipoolest võib koogi juba järgmise aasta iseseisvuspäeva tähistamise jaoks ideena meelde jätta.
Keeksi eest!

3 kommentaari:

Pille ütles ...

Uhke üritus:) Kas mingi naturaalsema asjaga ei annaks sinist tooni saavutada? Punalillat saime mõlemad edukalt peedimahla abil, roheliseks värvin ma keekse matchaga. Aga kas nt mingi mustikapulber või -mahl ei annaks sinakat jumet? See praegune sinine on natuke hirmuäratavalt elektriline ja erk minu jaoks:)

Evelin ütles ...

Ah, Pille, ära arva, et ma naturaalsema variandi peale ei mõelnud:)Võin öelda, et seesama purk sinise pulbriga oli vist vaid natuke täis juba siis, kui mina sündisin! Nüüd aga kasutasin ära kogu varu, sest teiste värvidega võistleva sinise tooni saavutamiseks läks pulbrit päris palju. Seega oleks naturaalset materjali vaja ilmselt...väga palju. Mustikas jätaks jällegi lillakaks...keeruline juhtum. Samas võin öelda, et just see sinine nägi reaalses elus kuidagi väga efektne välja. Keemiaarmastaja ma tegelikult ju pole.
Aga läksin kord lihtsamat teed ja kohe märgati:)

Anonüümne ütles ...

Lahe kook, võiks isegi sellise teha. Aga eriti tore oleks, kui Vabariigi aastapäeval terve toidulaud sinimustvalge oleks. Sellise pidusöögi võiks ju riigile mõeldes kord aastaski teha!


Veronica