Neljapäev, 22. märts 2007

Hapupiimakoogi uus meelitav nägu

Kuigi mul õnnestus oma näpp kooki ahjust võttes tõsiselt ära põletada, andestan ma selle talle. Sest ega kook ju ei pannud mind meeleheitlikult mööda kööki külmaspreid otsides edasi-tagasi jooksma, see olin mina ise. Aga näpuga on kõik pea sama korra skui koogigagi. Topeltvedamine, või mis?
Ema virises mõnda aega tagasi, et mul ei ole ühtki tavalist koogiretsepti. Ühtegi normaalset koogiretsepti. Seega otsis ta välja oma vana rabarberikoogiõpetuse. Nüüd aga sain ma kasuta-see-hapupiim-siit-külmakapist-ära missiooni ja teate mis? Mul oli selleks retsept. Või noh vähemalt peaaegu.


Inspiratsiooni sain Oma Maitse 2006 mainumbrist hapukoorekuubikute retseptist. Asendasin hapukoore hapupiimaga ning tükeldatud rabarberi asemel võtsin sügavkülmast vaarikat ja rabarberit (ei mingit eelnevat sulatamist!). Vähendasin ka kogust, nii et alles jäi 2/3 ning tegin suhkruga trikke. Ema näo järgi arvestades võtab ta küll retsepti üle. Järgmisel korral kindlasti lisada rohkem katet, mitte küll päris kaks korda rohkem, aga kindlasti julgemalt kui praegu! Pähklid võiks sauti väiksemaks purustada (ja ehk ei teeks nad siis kadumistrikki koogi sisse).


Hapupiimakook vaarikate ja rabarberiga

60 g toasooja võid
60 g tuhksuhkrut
60 g purustatud/hakitud pähkleid (metspähklid, kreeka pähklid)
1 tl kaneeli
90 g fariinsuhkrut
70 g suhkrut
1 muna
150 g jahu
1 tl soodat
2 dl hapupiima
100 g (külmutatud) vaarikaid
100 g (külmutatud) tükeldatud rabarberit

1. Katteks sulata pool võist ning sega pähklite, tuhksuhkru ja kaneeliga.
2. Mikserda kokku ülejäänud või, suhkrud, muna. Lisa hapupiim.
3. Sega omavahel jahu ja sooda, lisa segule. Viimasena lisa vaarikad ja rabarber.
4. Määri rasvainega kandiline ahjuvorm ja vala taigen vormi. Pudista peale kate.
5. Küpseta 180C juures 30-35 minutit. Serveeri kuumalt (jäätisega) või jahtunult, lõika ruutudeks.



Kook on ühtviisi hea nii kuumalt kui jahtunult. Vaarikad toovad esile meeldiva hapu maitse, samas on kook kokkuvõttes üsna magus. Kate uppus küpsetades tasapisi taignasse ning koogi pinnale jäid sellest lõpuks vaid jäljed. Siiski maitses iga hambaga leitud kaneelimaitseline pähkel kui ootamatu üllatus, mis marjade hapukusele punkti pani.
Ema võib julgelt oma koogiretsepti jälle ära peita, meil juba on üks!

Kommentaare ei ole: